"Vastavalt seadusega kehtestatud õppekavadele on riigikeele oskusnõudeks põhikooli lõpus B1- ja gümnaasiumi lõpus B2-tase, mille saavutavad ligikaudu vaid pooled lõpetajad," selgitas inimõiguste instituudi esindaja Mart Rannut.

"Samas eeldab valdav enamik töökohti B2- ja kõrgemat taset, riigiametis üldjuhul C1-taset (nt politseiniku ja vangivalvuri puhul), mis tagab ka dokumentide koostamiseks ja töötlemiseks vajaliku kirjakeeleoskuse. Ka kõrgkoolis edasiõppimiseks ei ole B2-tasemest madalam keeleoskus piisav. Mitmetel erialadel eeldatakse aga sellest kõrgemat taset," lisas Rannut.

Inimõiguste instituudi hinnangul on tegemist olulise inimõigusrikkumisega Eesti lõimumispoliitikas, mis takistab valdkonna ja kogu Eesti ühiskonna edasist positiivset arengut.

Tänases pöördumises kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning MISA poole esitas inimõiguste instituut järgmised soovitused:

  • põhikooli lõpetamiseks vajalik minimaalne eesti keele oskus peab ületama B1-taset, gümnaasiumi lõpetamisel B2-taset ning eriti põhikooli algastmes tuleb rõhk panna efektiivsete keelemetoodikate rakendamisele;
  • vajalik oleks keelespetsialistide ulatuslikum kaasamine lõimumisprotsesside juhtimisse ja kujundamisse kultuuriministeeriumis ja MISA-s;
  • 2007. aasta aprillisündmuste kordumise ennetamiseks peab riik neid sündmusi põhjalikult analüüsima ning võtma tarvitusele meetmed nende edaspidiseks vältimiseks.