Ministeerium: oleme hakanud õppelaenude sissenõudmisega intensiivsemalt tegelema

Hiljuti avaldatud riigikontrolli kriitikale õppelaenuvõlglaste hulga suurenemise kohta ütles haridus- ja teadusministeerium, et eelmisel aastal hakati senisest tõsisemalt ja tulemuslikumalt võlgu sisse nõudma.

"2011. aastal võeti ministeeriumisse juurde ajutist tööjõudu, mis andis häid tulemusi – kavandatud laekumised ületati kahekordselt," ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna juht Argo Kerb Delfile.

Nimelt hakkas ministeerium eelmisel aastal võlglastega intensiivsemalt tegelema ning ka riigikontroll leidis oma auditis, et meetmetest on olnud kasu - abitööjõud aitas 2011. aastal õppelaenuvõlglastelt võlgu sisse nõuda eelarves planeeritust umbes kaks korda suurema summa ulatuses.

Tulemused kajastuvad ka numbrites - viivisega õppelaene, kus rakendus riigi tagatis, oli 2011. aastal 515 inimesel, aasta varem läks riigile 720 laenu.

Kerbi sõnul jätkatakse lisatööjõu abil õppelaenude sissenõudmist. "Riigikontroll soovitas aruandes tagada "pidev tegelemine õppelaenuvõlglastega" ning tänavu jätkataksegi sissenõudmise tõhustamisega samuti lisatööjõu toel," ütles Kerb.

Riigikontrolli auditist selgus, et viimase viie aastaga on nõuded õppelaenuvõlglastele suurenenud 1,5 korda (2,3 miljonit eurot) ning haridus- ja teadusministeeriumil on tõsiseid raskusi võlgade sissenõudmisel.

Auditi järgi ei ole ministeerium suutnud järgida seatud tähtaegu käendajate teavitamisel ega ka võlglaste kohtusse saatmisel. Kõik see päädib aga nõuete aegumisega. Kokku on nõudeid õppelaenuvõlglaste vastu 6,5 miljonit euro ulatuses.