Wiesenthali keskus andis Ungarile üle tõendid tagaotsituima natsikurjategija kohta
Simon Wiesenthali keskus teatas pühapäeval, et 15 700 juudi tapmises süüdistatava László Csizsik-Csatáry asukoht Budapestis on kindlaks tehtud.
Kümme kuud tagasi andis informaator andmeid, mis lubasid Wiesenthali keskusel 97-aastase Csatáry asukoha Budapestis kindlaks teha, teatas keskuse direktor Efraim Zuroff. Informaatorile maksti 25 000 dollarit, mis on sellise informatsiooni edastamise eest ette nähtud, teatab AFP.
Eelmise aasta septembris andis Wiesenthali keskus informatsiooni edasi Ungari prokuratuurile.
Pühapäeval tehtud avalduses ütles Zuroff, et eelmisel nädalal anti Ungari prokuratuurile üle uued tõendid, mis puudutavad tagaotsituima natsikurjategija Csatáry Teise maailmasõja ajal sooritatud kuritegusid.
Wiesenthali keskus teatas, et tõendid on seotud Csatáry võtmerolliga umbes 300 juudi deporteerimisel Slovakkiast Košicest Ukrainasse Kamjanets-Podilskõisse, kus peaaegu kõik 1941. aasta suvel mõrvati.
„Uurimine käib. Prokuratuur uurib saadud informatsiooni,“ ütles Budapesti abipeaprokurör Jenő Varga.
„Need uued tõendid tugevdavad juba praegu väga tugavat kohtuasja Csatáry vastu ja meie nõudmisi, et ta tuleb oma kuritegude eest vastutusele võtta,“ ütles Zuroff. „Aja möödumine ei vähenda mingil viisil tema süüd ning kõrge iga ei tohi pakkuda holokausti toimepanijatele kaitset.“
Wiesenthali keskuse teatel töötas Csatáry Teise maailmasõja ajal Ungari kõrge politseiametnikuna Slovakkia linnas Košices, mis sel ajal oli Ungari võimu all. Teda süüdistatakse tuhandete juutide Košicest ja selle ümbrusest Auschwitzi koonduslaagrisse deporteerimisele kaasa aitamises.
Csatáry kohtles väidetavalt getos juute väga julmalt, piitsutades naisi ja sundides neid paljaste kätega auke kaevama.
1943. aastal mõistis Tšehhi kohus ta tagaselja surma. Ta põgenes Kanadasse ja töötas valeidentiteeti kasutades kunstikaupmehena. 1995. aastal Csatáry paljastati ja ta oli sunnitud põgenema.
