Saksamaa juhtparteid raputab skandaal Baden-Württembergi liidumaal
ESMi tekitatud tsunami (kaebuste käsitlemine Saksamaa põhiseaduskohtus) polnud jõudnud veel tagasi tõmbuda, kui uksele koputas uus poliitiline katastroof, mille järelkaja on tunda juba Berliiniski: Stuttgardi prokuratuur alustas kriminaaljuurdlust kristliku demokraadi Stefan Mappuse tegevuse kohta.
Baden-Württembergi endist peaministrit süüdistatakse usalduse kuritarvitamises. Aasta 2010 lõpus vaslmistas Mappus ennast, ostes prantslastelt tagasi energiatootmisfirma EnBW aktsiad, halvasti ette. Makstes summa, mis ületab selgelt lepingu väärtuse, tekitas ta liidumaale suurt finantsilist kahju. Stuttgart maksis 45 protsendi EnBW aktsiate eest 4,7 miljardit eurot. Ökonoom ise eitab oma süüd.
Kuid mitte ainult Mappus ei seisa õiguskaitseorganite huviorbiidis. Ka tema nõunik ja sõber Dirk Notheis on saanud süüdistuse. Investeerimispankurile heidetakse ette kaasabi ebasoodsa lepingu sõlmimisel.
Hiljuti otsisid 50 uurijat läbi mõlemate bürood ja eluruumid, nende hulgas Mappuse maja Pforzheimis ja Morgan Stanley panga Maini-äärses Frankfurtis. Kui endine poliitik tunnistatakse süüdi, ähvardab teda viieaastane vanglakaristus.
Reedel, 13. juulil sai teatavaks, et afääri on segatud veel Mappuse valitsuskabineti ministrid, praegused Landtagi (liidumaa parlament) saadikud Willi Stächele ja Helmut Rau. Eriliselt ebameeldivad on kriminaaluuringud Schächelele. Et ta oli EnBW diilis võtmepositsioonil, Mappus praktiliselt sundis teda kokkuleppele alla kirjutama. Valitsusjuht teatas oma ministrile 2010. aasta 5. detsembri hilisõhtul, et ostuleping kirjutatakse alla järgmisel päeval. Seal oli puudu ainult ministri allkiri. Mappus vajas Stächele nõusolekut, sest siis polnud tal vaja taotleda lepingule parlamendi heakskiitu.
60-aastane Stächele tunneb, et Mappus on teda ebaõiglaselt kohelnud. Ta teatas meediale: “Juhtum on täielik sigadus.” Kristlik-demokraatliku liidu CDU poliitikut on tehingu eest juba karistatud. Kohe peale seda kui Landesrechnungshof (liidumaa riigikontroll) oli avaldanud dokumentide läbivaatuse tulemused, pidi ta astuma tagasi Landtagi presidendi kohalt.
CDU tulevikulootus Mappus, kelles arvati olevat ainest isegi liidukantsleriks, otsustas EnBW aktsiate tagasiostmise energiakontsernilt Electricité de France (EDF) ainult paari päeva jooksul. Lepingu sõlmis ta parlamendiga kooskõlastamata. Praegune Baden-Württembergi valitsus Winfried Kretschmanni (Die Grünen/Rohelised) juhatusel (koalitsioon roheliste ja sotsiaaldemokraatide vahel) nõuab nüüd EDFilt 840 miljoni euro tagastamist.
Prokuratuur põhjendab kriminaaljuurdlust Landesrechnungshofi ekspertiisi tulemuste avaldamisega. Ametkond kritiseeris juuni lõpus teravalt Mappuse poolt sõlmitud tehingut: tollasel peaministril polnud põhjust langetada otsuseid kiires tempos. Tegutsedes ülepeakaela, hoidis endine valitsusjuht ära selle, et kokkuleppele oleks olnud võimalik hinnang anda. Tema kohustus oli aga, nii seisab ametivandes, tegutseda liidumaa huvides.
Baden-Württembergi CDU on Mappusest nüüdseks distantseerunud: “See ei ole kristlike demokraatide stiil”, tõi esile fraktsiooni juht Landtagis, Peter Hauk.
58 aastat CDUd Baden-Württembergis – majanduse ülimalt lähedane suhe poliitikaga
Koguni 58 aastat valitses CDU Saksamaa ühel rikkamal liidumaal, mis on tuntud ennekõike oma auto- ja juveelitööstuse poolest. Tänu mitmekülgsele majandusele on liidumaal Saksamaa madalaim töötute protsent (4,1 protsenti).
Ikka ja jälle on ajakirjanduses ilmunud artikleid, mis toovad esile kristlike demokraatide onupojastruktuurid. Näiteks kirjutas Der Spiegel 2003. aasta lõpus (nr 27, leheküljed 38-46) “Andide paktist”, CDU-sisesest meesteliidust, mille liikmed soovisid kukutada Angela Merkeli. Ühendusse kuulusid Saksa poliitikaajakirja väitel ka praegune Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger ja Helmut Aurenz.
Kuigi keegi Andide pakti väidetavasse koosseisu kuuluvatest isikutest avalikult Der Spiegeli väiteid ei kommenteerinud, kinnitas Hesseni kunagine peaminister Roland Koch üllatuslikult 2010. aasta mais endise liidupresidendi Christian Wulffi kuulumist salaliitu. Meesteblokk olevat kolm aastat varem lõpetanud oma tegevuse. Wulff pidi teatavasti Berliini Bellevue' lossist lahkuma liialt lähedaste suhete tõttu ärimaailmaga. Praegu uurib endise riigipea kontakte prokuratuur.
Kui vaadata ühendusse kuuluvate isikute nimesid (näiteks Oettinger ja tema sinasõber Aurenz), on selgelt näha seos ärimeeste ja poliitikute vahel ka Baden-Württembergis, mis omakorda annab põhjust oletada, et poliitika on olnud ostetav. Frankfurter Allgemeine Zeitung nimetas hiljuti liidumaa suhtlusgrupeeringuid “Edela-Saksa poliitkosmoseks”, mis olevat aga olnud juba 2009. aasta sügisel pärsitud, kui tollane CDU fraktsioonišeff Mappus Stuttgardi Landtagis paari telefonikõne ja ähvardustega (materjal parteisiseste vaenlaste kohta olevat tal olnud hästi arhiveeritud) saavutas selle, et ta nimetati Oettingeri järglaseks.
See “väljapeksmise meetod” ei ole Mappuse isiklik leiutis. Juba tema eelkäija Oettinger näitas ette, kuidas Baden-Württembergis tippu jõutakse. Nüüd Brüsselis istuv švaab kõrvaldas “jõumeetoditega” Stuttgardi võimukeskusest nii Lothar Späthi järglase Erwin Teufeli kui ka Annette Schavani, kes on nüüd Merkeli valitsuse kultuuri- ja teadusminister.
Istunud ihaldatud peaministritoolile, arvas Mappus naiivselt, et CDU jääbki igaveseks Baden-Württembergis võimutroonile. 2011. aasta märtsis toimunud valimistel langes aga kristlike demokraatide toetajate arv dramaatiliselt. Selles on süüdi Mappus ise, kes lasi mh rahulike demonstrantide vastu kasutada politseivägivalda, ta halvustas avalikult homoseksuaale ja kritiseeris aatomienergiast loobumist. Erakond saavutas küll traditsioonilisel CDU valijate liidumaal häälteenamuse, kuid kuna nende koalitsioonipartner, liberaalne vaba demokraatlik partei FDP, kaotas samuti selgelt hääli, ei piisanud sellest enam valitsemiseks. Kõrgelt kukkumine tegi haiget ja senine poliitstaar (tollal 43-aastane) lahkus aktiivsest poliitikast.
Hauakaevaja kvalifikatsiooniga Stefan Suur
Nüüdseks 46-aastane Mappus jõudis oma lühikese ametiaja jooksul (veebruar 2010 – mai 2011) toota rohkelt negatiivseid uudiseid. Veel praegugi materdab Saksa peavoolumeedia endist peaministrit. Isegi Mappusele truu ajaleht Pforzheimer Zeitung kritiseerib oma endist staari. Süddeutsche Zeitung nimetab Mappust, viidates mehe suurushullusele, “Stefan Suureks” ja kirjutab: “CDU päästmiseks polnud mehel oskusi. Tal oli ainult hauakaevaja kvalifikatsioon.”
Westfälische Rundschau kirjutab: “Õiguskaitseorganite poolt avaldatud detailid näitavad, kuidas (Baden-Württembergi) liidumaal valitses lugupidamatus parlamendi ja põhiseaduse vastu, sõprus poliitika ja majanduse vahel, peaministri ustavus pankuri ja erakonnasõbra vastu, kes lasi Mappusel nagu marionetil tantsida.”
Westdeutsche Allgemeine Zeitung toob esile, et küsimus ei ole niivõrd 840 miljoni euro suuruses kahjumis, kuivõrd sõprussuhetes poliitikute ja majandusmänedžeride vahel. E-kirjad tõestavad, et pankur Notheis dikteeris Mappusele ette, kuidas tuleb toimida. Selline orjalikkus on hukutav.”
Frankfurter Rundschau imestab omakorda, miks erakonnakaaslased Mappust nii kaua toetasid ja Neue Osnabrücker Zeitung kirjutab: „EnBW afäär on majanduskuritegu, mis lööb suuri laineid üle Baden-Württembergi piiride ja kõigutab valijate usku poliitikutesse... Esile toodud faktid näitavad poliitika jultumust, üleolevust ja piinlikkust.” Kõik tähtsad ajalehed esindavad arvamust, et Baden-Württembergi CDU võib poliitiliselt ainult siis ellu jääda, kui erakond aitab jäägitult kaasa EnBW tehingu taustade selgitamisele.
Mappuse afääri tagajärjed järgmistele Bundestagi valimistele
Sakslased valivad endale aasta pärast uut Bundestagi (liitvabariigi parlament). Merkel jälgib olukorda murega. Peale tänavust dramaatilist valimiskaotust Põhja-Reini-Vestfaali liidumaal ja põletavat eurokriisi, vajaks liidukantsler pigem positiivseid uudiseid. Skandaal Stuttgardis on veel pikantne seetõttu, et kaks Merkeli lähedast poliitilist teekaaslast, Schavan ja Volker Kauder (Mappuse poegade ristiisa), kuulusid afääri peategelase toetajaskonda. 2009. aastal kinnitasid mõlemad CDU esimehele ja Saksa valitsuse juhile, et just Mappus on õige isik Oettingeri mantlipärijaks.
Nagu telekanal ZDFi värske poliitbaromeeter aga kinnitas, pole skandaalid mõjutanud Merkeli populaarsust. Ta seisab edasi edetabeli esimesel kohal. Liidukantslerile järgnevad Hannelore Kraft (Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa peaminister) ja liidufinantsminister Wolfgang Schäuble (CDU). Ka kristlik-demokraatlik partei ei ole kaotanud üle Saksamaa valijate toetust. Kui praegu toimuksid Bundestagi valimised, saaks CDU 36 protsenti valijate häätest. See on isegi kaks protsenti rohkem kui veel kuu aega tagasi. Sotsiaaldemokraatidele (SPD) annaksid oma hääle 30 protsenti kodanikest. Sedavastu on FDP (vabad demokraadid) ikka veel kriisis. Viimaste tulemuste järgi ei pääseks nad nelja protsendiga Bundestagi sissegi.
Baden-Württembergi CDU ja Eesti
Helmut Aurenz on CDU liige ja Eesti aukonsul Baden-Württembergis, asukohaga Ludwigsburg. Der Spiegeli teatel on ta kuulunud Andide pakti. Senaatoril ja audoktoril on ettevõtted (ja isiklikud majad) kogu maailmas, mh ka Eestis Pärnumaal. Seal alustas hilisem Eesti aukonsul turbatöötlemist peale tutvumist Mart Laariga 1990. aastate alguses, kirjutas ajaleht Schwäbische. Saksa ajakirjanik Aita Koha kritiseerib Deutschlandfunkis 2003. aastal ilmunud artiklis turba lõikamist Lavassaare rabast firma ASB Grünwald poolt, mis kahjustavat Eesti keskkonda. Ka Stefanie Järkel toob 29. mail 2012 ilmunud artiklis (Scwäbische) esile, et Aurenz ei pea suurt lugu keskkonnakaitsest.
Kas Eesti soode keskkonnateema on olnud esil Andrus Ansipi viibides näiteks 2009. aastal Stuttgardis, kui Oettinger organiseeris tema auks vastuvõtu nooblis lossis, pole teada. Kohal oli muidugi ka Aurenz. Pole ju mingi saladus, et CDU on toetanud oma sõsarparteisid. Lähedasi suhteid näitab seegi, et Laari raamatu “Eesti majandusime” (Das estnische Wirtschaftswunder) tõlkimist saksa keelde ja müüki on toetanud 2002. aastal CDU juurde kuuluv Konrad Adenaueri fond. Seda, et miljonär Aurenz otsib lähedust poliitikutega, demonstreerib veel “Isnyer Runde” (Isny ümarlaud), mille ümber kogunevad kord aastas tuntud poliitikud. Isnysse, perekond Aurenzile kuuluvasse luksushotelli Jägerhof kogunesid Der Spiegeli teatel ka Andide salaliitlased.
