Hanno Pevkur: peame valima, kas tõsta hooldajate palka või vähendada järjekordi
Tänases Eesti Päevalehes tõstatati taas hoolekandeasutuste probleemid - alates haigete halvast kohtlemisest kuni hooldustöötajate madalate, heal juhul vaid 500-euroste palkadeni.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles Delfile teemat kommenteerides, et iga hoolekandeasutust ja seal toimuvat tuleb vaadelda eraldi ning tegemist on valdkonnaga, kus ongi madalad palgad.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on hoolekandeasutuste majad üldiselt heas korras, seega pole vaja betooni investeerida. Samuti on Hoolekandeteenused AS-il kopsakad kasumid. Kas ei võiks siis ka töötajate 500-eurosed palgad lõpuks tõusma hakata?
Tuleb vaadata kogu hoolekandesüsteemi. Selles süsteemis ongi madalad palgad.
Mis puudutab erihoolekannet, siis seal on investeerida veel väga palju, meil on veel palju maju, mis vajavad renoveerimist.
Päevalehe artiklis toodi välja, et Hoolekandeteenused toodab 600 eurot inimese kohta kasumit, kuid tuleb arvestada, et neil on kohustus pidevalt renoveerida ning omaosalus tuleb Euroopa investeeringutele lisaks panna. Kui võtate selle 600 eurot inimese kohta, siis ei saa eeldada, et see kõik läheb palkade tõstmiseks.
Maha tuleb arvestada sotsiaal- ja tulumaks ning töötuskindlustusmaks. Isegi kui kogu kasum oleks pandud inimeste palkadessse, oleks ühe inimese peale kesmiselt tõusnud palk vast mõned eurod.
Pealegi on Hoolekandeteenused AS-i viimase paar aasta kasum tulnud suuresti ühekordsetest tehingutest, näiteks kinnisvara müük. See on ühekordne tulu. Pealegi ei ole Hoolekandeteenuse AS-il eesmärgiks teenida suurt kasumit, vaid olla nullis ning teenida mõistlikku kasumit, et oleks võimalik hooneid renoveerida.
Erihoolde klientidega on raske töötada. Kinniste osakondade kliendid on vahel väga agressiivsed ning kipuvad ka vara lõhkuma. Peame koguma n-ö rasva, varu, et neid lõhutud asju parandada.
Seda enam tekib küsimus, kuidas saab inimene, kes teeb emotsionaalselt ja füüsiliselt nii rasket tööd, nii vähe palka?
Aga kuidas me palka tõstame? Samamoodi võiks küsida õpetajate kohta – kas nende palk ei ole liiga madal? Nemad saavad samuti 600 euro ringis palka ning nende töö on samuti vaimselt raske. Muidugi me tahaksime palka tõsta, aga selleks on vaja riigieelarvest raha juurde saada.
Küsimus on ka selles, millised on meie prioriteedid – kas tõsta inimeste palkasid või vähendada järjekordi? Meil on hoolekandes sadu inimesi järjekorras, nad ei saa kodus hakkama ja ootavad väga hooldusteenust.
Kuivõrd on kaitstud patsientide õigused? Saavad nad kellegagi oma murest rääkida?
Suhtlemispiiranguid ei ole kellelgi, hooldusasutused on tavalised kohad, kus inimeste eest hoolitsetakse. Erihoolduses on omad reeglid, avatud hoolduses teised reeglid.
Kas nende kaebusega hiljem ka tegeletakse?
Iga kaebusega tegeletakse. Esimene kaebuse allikas on inimene, kes hooldatavaga töötab, siis Hoolekandeteenused AS-i juhatus, kolmandaks juhatuse nõukogu ja siis ministeeriumi spetsiaalselt kaebustega tegelev ekspertkomisjon.
