Tomberg: on põhjendamatu väita, et ERRi juhatus on tegelenud ainult uue maja küsimustega
Peatne kultuuriministeeriumi kantsler ja praegune ERRi nõukogu liige Paavo Nõgene kritiseeris laupäevases Postimehe Arteris ERRi aastatepikkust pühendumist uuele majale ja teletöötajate tingimusi, öeldes et need on alla igasugust arvestust.
Nimelt tuleb Nõgese sõnul talvel kõrvalkabinetist küsida, ega puhur ei tööta, sest mitu korraga töötavat puhurit võib korgid välja lüüa.
Eesti rahvusringhäälingu meediasuhete juht Anneli Tõevere-Kaur märkis, et telemaja töötingimused on nii head nagu ühes nõukogudeaegses kapitaalremondita ja tolleaegsete tehnosüsteemidega hoones olla saavad. "Viimase viie aastaga ehk pärast ERRi loomist on siiski oluliselt paranenud telemaja töökeskkond sanitaarremontide ja olemasolevate tehnosüsteemide täiendamise ja ümberseadistamise tulemusel," kinnitas ta.
Tõevere-Kaur märkis, et talvine soojakadu on üks mure paljudest. "Ja muresid saab lahendada vaid kompleksselt läbiviidava täieliku renoveerimisega, mis uue maja arendusperioodil ei olnud kuidagi mõistlik," selgitas ta. Nõgene heitis ette aga ka uue maja unistuses elamist ning sõnas, et viie aastaga võinuks töötingimusi oluliselt parandada.
Samas viitas Nõgene, et raadio poolel on töötingimused suurepärased ja raadiomajast loobuda ei oleks mõistlik. Tõevere-Kaur rõhutas, et ERRi olemasolevate hoonete arendusplaanid ongi praegu väljatöötamisel. Hetkel pole siiski teada, kas raadiomaja jääb kasutusse.
Teleprogrammide sisu
Teise olulise aspektina rõhutas Paavo Nõgene teleprogrammide sisu arengut. "Nii kurb kui see ka pole, on viimased viis-kuus aastat olnud juhatuse põhiline teema uus maja. Aga sisuga pole piisavalt tegeldud," sõnas Nõgene ning ütles, et ETV kordustelevisiooniks muutumise vältimiseks tuleks sisu arengusse panustada 1,3 miljonit eurot. Tõevere-Kauri sõnul on see summa, mis jääb ETV-l igal aastal puudu, et kõiki rahvusringhäälingu arengukavaga pandud ülesandeid täita.
Tõevere-Kaur sõnas, et Eesti rahvusringhäälingu kogueelarve on viie aasta jooksul vähenenud rohkem kui 13 protsenti, kuigi riigieelarveline toetus kahe teleprogrammi, ETV ja ETV2, rahastamiseks on kasvanud 4,6 protsenti. "Selle hulka pole arvestatud uudiste- ja sporditoimetust," lisas ta.
Täiendusi on Tõevere-Kauri kinnitusel suunatud eelisjärjekorras nimelt rahvusringhäälingu tele- ja raadioprogrammide ning ka internetiportaalide sisusse. "Kokku on kolme aasta jooksul riigieelarvelised võimalused just nimelt programmide tootmiseks suurenenud 1,715 miljonit eurot."
Hanno Tomberg: areng on olnud märgatav
Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg märkis, et kuigi viie aasta jooksul on ERR-i kogueelarve vähenenud rohkem kui 13 protsenti, on rahvusringhääling avanud teise telekanali, ETV2, mis on tõusnud kõige vaadatavamaks uueks digikanaliks. "Lisaks on ETV programm oluliselt täienenud omasaadetega, tellitud on uusi draamasarju ja käesoleva aasta esimesel poolel oli ETV ülekaalukalt vaadatavaim telekanal Eestis."
Tomberg sõnas, et ka ERR-i hoonete koridorid on muutunud oluliselt rõõmsailmelisemaks ja valgusküllasemaks võrreldes sellega, millises seisus rahvusringhäälingu juhatus nad 2007. aastal üle võttis.
"Seetõttu on põhjendamatu väita, et juhatus on tegelenud ainult uue maja küsimustega, jättes programmid ja senised hooned unarusse. Viie aastaga on edasiminek rahvusringhäälingus nii programmide, saadete sisu kui ka uute ideede osas olnud märgatav," kinnitas Tomberg.
