Ka TLÜ eksperdid eelistavad riigivapita ühtset valitsusasutuste logo
Riigikantselei pöördus Tallinna ülikooli (TLÜ) kommunikatsiooni instituudi poole, et saada kommunikatsiooniteoreetilistest ning -praktilistest kaalutlustest lähtuvalt eksperthinnang valitsusasutuste logo kasutusvariantide teemal, vahendab BNS.
TLÜ kommunikatsiooni instituudi kommunikatsiooni- ja reklaami valdkonna õppejõud ja eksperdid avaldasid heameelt, et valitsusasutused on võtnud suuna ühtse visuaalse kommunikatsiooni kandja väljatöötamisele, kirjutasid TLÜ eksperdid riigikantseleile.
Kirjas selgitatakse, et vapp on heraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, mida isik – näiteks riik, valitseja, maakond, linn, vald, äriühing, sugukond, perekond või üksikisik – kasutab püsiva tunnusena.
„Kaasajal nimetatakse vappideks ka riikide embleeme, mis ei pea tingimata olema koostatud heraldika reeglite järgi, kuid sümboliseerivad riiki ning selle võimupositsiooni,“ seisab kirjas. „Logo kui graafilise disaini element toetab kas ettevõtte, toote, teenuse, organisatsiooni, ürituse või asutuse kommunikatsiooni avalikkusega olles samal ajal ka eristavaks tunnuseks. Sageli taotletakse logo kui teatava tähistaja disaini puhul ka seda, et see vahendaks visuaalse lahenduse abil tähistatava väärtusi ja omadusi.“
Eesti riigiasutuste ühtse logo eesmärk on ekspertide arvates eelkõige tagada selle kiire äratundmine ehk kommunikatsiooni situatsioonis saatja kiire ning selge identifitseerimine.
„Mitte vähem tähtis pole logo vormistus, mis vastab tänapäevasele esteetikale olles samal ajal optimaalne oma kasutusvõimaluste poolest ning vahendades meie riigile omast väärtusruumi sealhulgas avatud demokraatia ning partnerlus,“ tõdevad eksperdid ning lisavad, et riigi vapp ja valitsusasutuste logo ei täida samu funktsioone.
„Seega võiks kaaluda võimalust mitte rakendada väikest riigivappi logo rollis ja seega ka mitte kohandada riigivapi kasutamise korda antud tingimustes,“ leiavad TLÜ kommunikatsioonieksperdid. „Eelpooltoodule, samuti kommunikatsiooni- ning reklaami valdkonna teoreetilistele ning praktilistele põhimõtetele tuginedes toetame Prima Facie algset kavandit.“
Ka Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi eksperdid pidasid paremaks väikese riigivapi kasutamise nõudest logo juures loobuda ning leidsid, et täisvärvis vapp mõjuks liialt rangelt ja formaalselt, samas kui ilma vapita siniste lõvide kasutamine toetaks kaasaegse ja dünaamilise riigi ideed sõltumata sümboli kasutamise kohast ja vormist.
Valitsusasutuste ühtse logo ideekavandi konkursile laekunud 39 ideekavandit hinnanud komisjon otsustas sobivate kavandite puudumise tõttu peaauhinda mitte välja anda. Komisjon otsustas, et edasi tuleb arendada Asko Künnapi esitatud ideekavandit märgusõnaga "Prima Facie", määrates sellele 2000-eurose preemia.
Riigikantselei on Künnapilt tellinud ideekavandi edasiarenduse selliseks, et see sisaldaks väikest riigivappi. Riigivapi seaduse kohaselt kasutatakse väikest riigivappi kõigi valitsusasutuste dokumentidel, hoonetel, siltidel ja embleemidel.
Disainerite liidu, kunstiakadeemia ja kujundusgraafikute liidu esindajad on seisukohal, et riigivapi seadus ei kohusta väikest riigivappi logodel kasutama ning tegemist pole riigivapi reformimisega, vaid sellest tuletatud logoga.
