Värska vallavanem: vaesemale rahvale on paagitäis odavat kütust eluks vajalik
Vallavanem Raul Kudre ei leia, et salakütuseäri oleks Värskas tõsine ohukoht.
"Ausalt öeldes ma ei oskagi öelda, kes selle äriga tegeleks. Ikka ju tead kohalikke inimesi, kes-mis seal küla peal kuulda on," nentis Kudre.
"Seda ei saa nimetada ka salakütuseks, vaid Venemaa kütuseks, mille pealt pole aktsiisi makstud. Mina arvan ikkagi, et Värskas pole väga suur probleem need inimesed, kes enda tarbeks käivad toomas, " selgitas Kudre Delfile.
Kudre ei usu täielikult maksuameti juhi Marek Helmi seisukohta, et kui piirijärjekorrast kaovad salakütusevedajad, siis tänu sellele võiks Lõuna-Eesti turism märkimisväärselt edeneda.
"See on kõik hüpoteetiline ja alati tuleb otsida enda teguviisidele ka põhjendusi. Turistid tegelikult tahavad tulla autoga üle ja mõtlevad liikudes väga tõsiselt sellele, et järjekorras seismine on vaevarikas ja võtab aega. Samas toimib nüüd juba tükk aega broneerimissüsteem. Ma jällegi väga ei usu, et turistid leiavad - kütusevedajaid ei ole, nüüd võib vabalt käia, see on lihtsam ja parem. Aga tõesti võib olla, et turist natuke hoogustub autoga üle piiri käimisel," lausus Kudre.
Tolli aktiivne salakütuse probleemiga tegelemine vallavanema hinnangul Värska elanikkonnale suurt mõju ei avalda.
"Bensiiniäriga tegelevatel ärimeestel läheb elu uppi ja neil keeratakse kraanid kinni. Teistpidi nendel inimestel, kes Kagu-Eestis vähem palka saavad ja kütuse pealt natuke kokku hoiavad, läheb igal juhul elu veel vaesemaks ja võib-olla ei saa enam kõiki sõite teha. Samas ega see väga suurt mõju kogu elanikkonnale küll ei tohiks avaldada," ütles Kudre.
Värska valla arengukavas on probleemidena välja toodud kasvav varjatud töötute arv ning madal palga- ja elatustase.
"Meil on töötukassa andmetel ametlikult kuskil 50 töötut. Teistpidi on Värska vallas ka tööjõupuudus. Värska sanatooriumi 100-st töötajast on 50 väljastpoolt. On väga palju heitunuid, kes enam tööjõuturule tagasi ei jõua - nende koolitamine, neile kohase töökoha leidmine on probleem. Ma arvan, et sellist kvalifitseeritud tööjõudu on meil pigem sanatooriumis, veekeskuses, piirivalves ja tollis puudu. 50 töötut polegi võib-olla väga palju, aga tulevikus vajatakse lihttöölisi järjest vähem," lisas Kudre.
Kudre kinnitusel on piiriäärsete elanike jaoks võimalus tuua enda tarbeks paagitäis kütust küllaltki oluline.
"Näide on ju Rootsi-Norra piiril, kus käib samamoodi, et norrakad käivad üle piiri kütust ostmas. Üle maailma igal pool piiride ääres, kus mingid kaubaartiklid on odavamad, käiakse naabrite juures ostmas. Odavama bensiini puhul saab madalama palgaga inimene autoga rohkem maha sõita," leidis Kudre.
Kudre sõnutsi pole kriminaalne võtta enda tarbeks paagitäis kütust.
"Ma ei ole käinud nüüd piiri peal kontrollimas, kuidas seda võetakse. Aga kui käia seal üks kord koos - no see oleks suur abi, kui sõidetakse just enda tarbeks peaaegu kuu aega või pool kuud selle bensiiniga. See on vaesemale rahvale eluks vajalik," märkis Kudre.
