"Siin Võtikvere raamatuküla päeval, kus on koos hulk loovaid inimesi, kodanikuühenduste esindajaid, meie president, pöördun ma kõigi poole ideega kujundada Eestist Roheline vabariik," pöördus Paju rahva poole.
Paju on kümme aastat tegelenud Eesti valulise ajalooga, uurinud dokumente ja kuulanud sadade ja sadade inimeste lugusid okupatsioonide käigus hävitatud eludest, sellest, kuidas perekonnad ja suguvõsad hajutati ja aeti terrori käigus omavahel tülli.
"Selle mineviku taustal elame me täna paradiisis," võrdles ta.
Paju hinnangul on Eestis palju andekaid inimesi. "Me oleme taastanud oma kodanikuühiskonna, me võime siin Võtikvere pargis juba 13 aastat järjest nautida külainimeste poolt talgute korras kirjanduspäeva. Siia on tulnud kõik esinema tasuta, et ülistada loomingut ja loodust," rääkis ta.
Paju on juba varem teinud ettepaneku tugevdada meie enesehinnangut ja riigijärjepidevuse taju mitmete mälestuspäevade tähistamisega. Eeskujuks on ta toonud Soome, kus riigi tasandil luuakse loovuse ja elujõu visioone ja tähistatakse nende riigile tähtsate inimeste mälestust mälestuspäevadega, mis on ühtlasi ka lipupäevad.
"Meilgi võiks olla näiteks ülemöödunud sajandil rahvavalgustajana tegutsenud Lilli Suburgi päev, muinasjutuvestja ja lauluisa Kreutzwaldi päev, vabadusvõitleja Leo Talgre päev, Johan Laidoneri päev, Lennart Meri päev, Jaan Krossi päev, Gustav Suitsu päev, Betti Alveri päev, Mari Raamoti ja paljude teiste päev," loetles Paju.
Paju on arvamusel, et loobuda tuleb sõnast "likvideerima" ja kasutada selle asemel sõna "looma". "Kui me peame sulgema koolimaja, siis peab meil olema ka visioon, mis tuleb selle suletud koha asemele," tõi ta näiteks. "Vastasel korral anname oma sõnumitega märku, et meie elu pole väärtuslik, et maaelu pole väärtuslik, et inimene pole väärtuslik."
Paju arvates peaks inimesed õppima õpetama läbi tunnustamise, mitte läbi vigade rõhutamise, nii on kõigil tunne, et midagi pole piisavalt kunagi hea.
"Me võiksime alustada nüüd kohe sellest, et küsime teiste inimestega suheldes nende käekäigu järele, pakume oma abi ning jagame tunnustust," pakkus Paju. "Läbipõlenud inimestega ei pürgi edasi ega ehita paremat elu. Meie kõige suurem rikkus on loodus, inimesed, nende ilu ja vaimsus."
