Vene naftafirma Rosneft püstitas Handi-Mansimaal keskkonna reostamise rekordi
„Maa on naftaga praktiliselt üleujutatud. Me ei pidanud otsima reostatud kohti, otsima oleks pidanud alasid, mis poleks reostusest puudutatud. Igal pool on naftajõed, -järved, -lombid, hooletult laiali aetud avariide jäljed,“ ütles Venemaa endine loodusvarade- ja ökoloogiaminister Juri Trutnev, kes külastas aprillis Handi-Mansi administratiivset ringkonda.
Ajalehe Vedomosti toimetusel õnnestus tutvuda Venemaa keskkonnakaitse järelevalveametkonna Rosprirodnadzori analüütilise raportiga olukorra kohta Handi-Mansimaal, mille andmed on õudustäratavad.
Ametnikud analüüsisid Handi-Mansi administratiivses ringkonnas toimunud naftatööstuse avariide dünaamikat viimase kolme aasta jooksul. Lekete arv on küll vähenenud ligi neljandiku võrra – 2009. aastal oli neid 4797, 2011. aastal 3624. Kõige vähem lekkeid oli Lukoilil: kolme aastaga vähenes nende arv 117-lt 46-le. Kõige halvem statistika on aga riiklikul naftafirmal Rosneft – lekete arv vähenes vaid 20 protsenti.
Avariide arvu poolest regioonis on Rosneft absoluutne liider: 2011. aastal registreeriti 2727 juhtumit. Kõikidest Handi-Mansimaa leketest moodustab see 75 protsenti ning seda on 160 korda rohkem kui Surgutneftegazil, millel registreeriti vaid 17 leket. Rosnefti esindaja keeldus kommentaaridest.
Rosprirodnadzor märgib, et Rosneft on viimase kolme aastaga reostamist vähendanud, aga mitte märkimisväärselt – vaid 8,5 protsenti (5781 juhtumilt 2009. aastal 5289 juhtumile 2011. aastal). Rosnefti andmetel lekkis 2010. aastal 3737 tonni naftat (0,03 tuhande tonni kohta). TNK-BP-l oli see näitaja 0,014. Lukoil ja Surgutneftegaz oma andmeid ei avalda.
Neljast firmast kulutas 2011. aastal loodushoiule kõige rohkem TNK-BP (26,1 miljardit rubla - 666,8 miljonit eurot), kõige vähem aga Rosneft (17,5 miljardit rubla - 447 miljonit eurot).
Greenpeace Rossija esindaja Ivan Blokovi sõnul pole olukord naftareostuse osas Lääne-Siberis lihtne. Sealjuures pole keskkonnaministeeriumi statistika tema sõnul täielik – osa leketest firmad ei registreeri. Blokovi andmetel purunes TNK-BP-l 2011. aastal Hansi-Mansimaal torujuhtmeid 406 korral, Rosneftil aga (Tomsknefti andmed lisades) 4,5 korda rohkem – 1860 korral.
„Venemaa on torujuhtmete purunemise osas maailmas esikohal. Põhjus on torude ülemäärane kulumine,“ tunnistas ühe suure naftafirma töötaja. Majanduslikke stiimuleid olukorra parandamiseks firmadel aga praktiliselt ei ole. Infrastruktuuri parandamiseks pole raha ette nähtud, trahvid lekete eest on aga suhteliselt väikesed.
