Õpetaja ongi maa ja linna sool

Õpetaja koolivälise tegevuse positiivne mõju on palju suurem, kui arvatakse, ja seda ei tohi alavääristada, väidab koolijuht Elmo Joa Õpetajate Lehes.

Seoses õpetaja ametikoha ümbertegemisega on hakatud rääkima, et koolivälist tegevust on seni üle tähtsustatud ja õpetaja töökoht on kool, mitte terve linn või maakond. Arvata võib, et sellise hoiaku on esile kutsunud sedasorti õpetajad-metoodikud, kes on teinud oma kooliväliseid ettevõtmisi formaalselt, üksnes palgatõusu pärast.

Valla või linna tegemistes kaasa lüües saab õpetaja suhelda väljaspool kooliseinu nii lapsevanemate kui ka teiste täiskasvanutega, kes tema õpilastega kokku puutuvad. Pidev läbikäimine nendega on igal juhul tulemuslikum, kui kord-kaks aastas koolimajas arenguvestlust pidada.

Kui räägime õpetaja ametikoha terviklikkusest, peakski terviklikkus tähendama just seda, et õpetaja ei piirdu üksnes ainetööga klassiruumis. Meie põhjanaabritel ei sõltu õpetaja töötasu juba ammu ainult klassis antud tundide arvust, vaid ka klassi- ja koolivälisest tegevusest.

Õpetaja on siiski ka maa sool, mitte ainult pedagoog. Kui meie kooli tuli mõneks ajaks asendustunde andma Tallinna lähistel asuva väikese maakooli liitklassi õpetaja, siis oli innustav kuulata noore inimese juttu sellest, kui toimekad on tema ja tema kolleegid pärast klassitunde oma külakogukonnas. Kaasalöömine külaseltsi tegemistes on teinud neist õpetajatest selle küla liidrid. Sealne rahvas hindab õpetajat kõrgelt. Tänu nendele tragidele pedagoogidele on mõnedki pered jätnud linnakolimise plaani katki, kuna õpetajad on teinud nii neile kui ka nende lastele selle väikese maakoha elamisväärseks. Inimene teadupärast ei ela ainult leivast.

Tegelikult on õpetaja linnagi sool ja soovib seda ka näidata. Kui Pärnus tekkis meie ja vanalinna koolil mõte korraldada õppeaasta viimasel päeval linnarahvale rahvaüritus „Ettevõtlik viies kooliveerand”, siis tahtsid nii linna- kui ka maakoolid endast sõnalise, muusikalise, tantsulise või käelise tegevuse kaudu teada anda. Sealjuures on märkimisväärne, et kaasa tahtsid lüüa ka muud asutused ja organisatsioonid, kes lastega tegelevad. Õpetaja tahab linnarahvale teada anda, et ta kuulub linnarahva hulka ega ole lihtsalt maksumaksja raha kulutaja.

Ülo Vooglaid on öelnud, et inimene vajab tunnustust rohkem kui õhku. Ka sellepärast on tublit õpetajat väga vaja väljaspool kooli tutvustada. Selleta ei saaks ju inimesed teadagi, kui häid ja hinnatud õpetajaid nende koolis töötab.

Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes