Jalgrattur: mind päästis bussi alla jäämisest ainult äkkpidurdus

15. augusti varahommikul on Tallinn veel autodest tühi ja inimesed ei tohiks närvilised olla. Sõidan rattaga Narva maanteed pidi linna poole. Poska peatuses sõidab üks buss juba ohtlikult lähedale, et siis kohe pidurdada. Aga see on alles algus.

10 meetrit enne Kiriku ristmikku kell 6.20 surub sama lõõtsaga buss minust mööda ja keerab ette. Minu kiirus on circa 35 kilomeetrit tunnis. Jään äärekivide ja bussi vahele. Mind päästab bussi alla jäämisest ainult äkkpidurdus. Õnneks olen piisavalt kogenud ning kiire ja õige reageerimisega. Aga mõni teine?

Järgmine buss mahub ilusti kahe meetri kauguselt mööda. Kreutzwaldi peatuses peatun bussi kõrval ja koputan talle aknale, et küsida, kas ta teab mida tegi ja milles asi. Vastuseks vehitakse käega ja antakse gaasi. Hea, et veel alla ei jää.

Järgmise foori taga oleme lihtsalt kõrvuti. Mina ilusti autorajal, sest kõrval on bussirada ja rattateed enam pole. Siis annab juht Narva kohviku juurest vasakule keerates signaali ja näitab veel keskmist näppu. Mul on väga hea silmanägemine ja pole vaja hiljem midagi muud väita. Silmakontrollis näen eksimatult ja ilma pingutamata kõige alumist rida.

Antud juhul tegi buss seda kõike meelega. Kõik see võinuks lõppeda ratturi surmaga. Ma ei tea, kas ta saab sellest rahulduse või mis. Juhul, kui bussigraafik on liiga tihe - kuigi antud juhul oli ta graafikus - tuleks graafik ringi teha. Kui Tallinnal on busse liiga vähe, siis tuleks midagi ette võtta. Bussiradade joonimine siin ei aita.

Olen nii jalakäija, bussiga sõitja kui ka ratta ja autoga liikleja. Mõni bussijuht on küll selline, et load tuleks eluks ajaks ära võtta. Samas on ka väga viisakaid bussijuhte. Viimasel ajal on viisakaid juhte juurde tekkinud. Aga on jäänud selliseid juhte, kes rattureid sõna otseses mõttes teelt välja suruvad.

Paar nädalat tagasi käskis üks autojuht, kes ennast juristiks nimetas, kõnniteele kolida. Tule taevas appi. Sõidan igal aastal 5000 kuni 8000 kilomeetrit nii Euroopas kui Eestis. Miljonilinn Pariis on kordades sõbralikum kui Tallinn. Seal oleks sellisel bussijuhil teiste pealtnägijate poolt heal juhul ainult peeglid maha löödud.

Antud bussi number oli 3695 ja liini number 60. Sooviksin saada TAK-i, Tallinna linna ja politsei poolset vastust.

Soovin ka saada tagumise võistluskummi kinnimaksmist 40 eurot, sest tagumise ratta äkkpidurdamisel võtab tagumise ratta lohisema, kummisegu on pehme ja võistelda ma sellisega enam ei saa.

NB! Rattal on kõik helkurid-kellad olemas. Kannan kiivrit. Kell on kõige mõttetum asi ratta küljes, ailult politsei rõõmuks. Pole kordagi kasutanud.

Antud kiri on saadetud TAK-ile, politsei- ja piirivalveametisse, Tallinna linnavalitsusse ja meediale.

Tallinna linnakodanik Rainer Järvlepp