Mart Nutt: Eesti peab selgeks tegema, kui tõsiselt Vene võimud Jefimovit taga kiusavad

Vene teisitimõtleja Maksim Jefimovi varjupaigataotluse küsimuses peaks Eesti riik kõigepealt selgeks tegema, kui tõsine on oht Jefimovi elule ning sellest lähtuvalt otsuse tegema, leiab riigikogu liige Mart Nutt.

"Riik ei saa teha otsust poliitilistest sümpaatiatest või antipaatiatest lähtudes," ütles Nutt Delfile.

Kriteeriumid, mille alusel varjupaika antakse, on Nuti sõnul kirjas Genfi konventsioonis aastast 1951. Selle järgi on riigil keelatud välja anda isikut, kes on palunud varjupaika ning keda ootab kodumaal oht elule, pikk vanglakaristus või tagakuisamine.

"Kas oht Jefimovi elule on tõsine või mitte, peab Eesti riik tuvastama oma pädevate organite kaudu. Kui oht on tõsine, siis on pagulaskonventsiooni järgi meil kohustus anda varjupaika ning keeld taotlejat Venemaale välja anda. Kui aga ohtu ei ole, on Eesti riigil õigus tegutseda oma äranägemise järgi," ütles Nutt.

Mis puudutab võimalikku muutust Eesti-Vene suhetes, kui varjupaik tõesti antakse, siis on Nuti sõnul Venemaal olnud maailmavaatelisi eriarvamusi paljude riikidega ning sellest küsimusest ei peaks otsuse tegemisel lähtuma.

"Suurbritannial on samuti olnud Venemaaga eriarvamusi näiteks mitmete tšetšeenidest pagulaste osas - Suurbritannia on neid käsitlenud kui meelsuspõhjusel varjupaika palunud inimesi, Venemaa aga on nimetanud neid terroristideks. Ning Suurbritannia ei ole neid välja andnud," lisas Nutt.

Vene blogija Maksim Jefimov, keda kodumaal ootab kriminaalvastutus Vene õigeusukirikut puudutavate publikatsioonide eest, palus Eestist poliitilist varjupaika. Üks võime vihastanud postitus - "Karjalal on pappidest kõrini" - kritiseeris seda, et kirik saab Venemaal riigilt suurel hulgal kinnisvara, muuhulgas vanu lasteaedu.

Eesti riigil on õigus otsustada varjupaigataotluse rahuldamine või rahuldamisest keedumine kuue kuu jooksul.