Teletõlgete halb kvaliteet on halva töökorralduse probleem
Olen tihedalt seotud filmide eestindamise ning kogu subtitreerimise masinavärgiga. Oleks vale öelda, et ma tean iga polti ja mutrit, kuid mul on ülevaade, mis kangid liigutavad milliseid hammasrattaid ning mis on ühe või teise probleemi alged ja millega võib kõik lõppeda. Seda loomulikult ühe filmi ja selle tõlkimise piires.
Mul on palju tuttavaid, kes on ühel või teisel moel tõlkimisega seotud. Mõned teevad seda vabatahtlikult, mõned vaatavad pealt ja arvustavad, paar üksikut saavad selle eest ka leivaraha. Kõige rohkem tean ma inimesi, kel on soov meie "tööjõupuuduses" olevat subtitreerimise masinavärki aidata oma jõu pakkumisega. Teisisõnu - kes otsivad filmide tõlkimise näol omale kas põhi- või lisatööd.
Kvaliteetse tööjõu probleemi peaks ju olema lihtne lahendada, kui on olemas tööle soovijaid. Nende kvaliteeti ei saa ju enne proovitöö tegemist hinnatagi. Ometi kuulen ma iga sellise tööotsija suust üht ja sama: "Saatsin oma CV juba aastate eesti SDI-le, koduleht lubas lahkelt, et teile vastatakse ning ma pole neist enam midagi kuulnud." Kes on saatnud oma avalduse mitu korda, kes vaid ühe. Tõsiasi on see, et SDI polegi lihtsalt uutest tõlkijatest huvitatud, kellelgi pole lastud proovitööd teha ega uuritud täpsemalt nende oskuste kohta. Nagu oleks ju tööjõudu piisavalt?
Lisaks kvaliteetse tööjõu puudumisele mängivad olulist rolli veel kaks asja, aeg ja raha. Nagu paljusid teisi tööstuseid, raskendab ka teletõlkimist mõttetult viidetud aeg ja mõne hammasratta pohhuism. Ei ole harv olukord, kus tõlkijale saadetakse materjalid õhtul enne filmi eetrisse minekut ning vaesel palgalisel ei jää üle muud, kui pool (või halvemal juhul terve osa) ööst võõrkeelseid ridu eestindada. Kiirustamine ei aita kunagi kvaliteedile kaasa ja kui tõlkijad on sunnitud tööd tegema uneajast, on selge, et lõpptulemus ei saa olla perfektne.
Miks siis ei ole rohkem asjapulki tööle võetud, et hoida ära katastroofilisi öid, mil valmivad kvaliteedinormidele mittevastavad subtiitrid? Raha. Tihti võetakse tööle hariduseta tegelasi, kellest pole tõlkimisel muud tolku, kui et nad pool filmi sisust ise välja mõtlevad, sest võõrkeelne tekst on neile liiga raske. Nemad on rahul, kuna raha on käes, keeleseadus on "täidetud" ning SDI Media saab jätkata oma veidrat eksistentsi, kus on pidev puudus tööjõust ja töösoovijad trügivad sisse uksest ja aknast.