Vangide töölepanek ja surmanuhtlus - need tagavad palgatõusu!
Alljärgnevalt on ära toodud mõned fundamentaalsed muudatused, mis aitaksid näiteks politseinikel, vanglaamenikel ja päästjatel palka tõsta. Meie riigis polevat raha. Tegelikult raha on, see tuleb lihtsalt üles leida. Ja siinjuures ma ei pea leidmise kohana silmas maksumaksja taskut - oh ei!
Justiitsministeeriumi lehelt võime lugeda: "Vangistuse kulud. Vanglate 2012. aasta tegevuskulude eelarve on 37 712 725 eurot, sh personalikulu 25 024 544 eurot ja majandamiskulu 12 688 181 eurot. Peale selle makstakse 6 210 475 eurot Tartu, Viru ning Harku ja Murru vanglate kinnistute eest kapitaliliisingu maksetena Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile. Vanglateenistuse kogueelarve on 43 923 200 eurot... Ühe vangi kuine ülevalpidamiskulu on 991,12 eurot. Iga kriminaalhooldusaluse kohta kulub keskmiselt 35,7 eurot kuus..."
Nii et ühe vangi ülavalpidamiseks maksab maksumaksja 991,12 eurot (siia lisanduvad muidugi muud vähem või rohkem kaudsed kulud, mida me ei tea). Pole paha, kui tsiteerida klassikuid. Pole sugugi paha. Paljud meist saavad sellist palka? Vang ise ei tee midagi kasulikku ühiskonna heaks. Ta vaid tarbib, võtab ja/või hävitab, tekitades ühiskonnale hulgi kahjusid, nii materiaalseid, füüsilisi kui ka vaimseid. Palgaks on aga tasuta ülalpidamine rahva kulul. Või peab keegi tõesti karistuseks seda, et kurjategijal ei lasta enam kuritegusid edasi toime panna?
Õnneks vangid tulevad ja lähevad, püsivat kulu nõuavad vaid eluaegsed. Meie riik näib olevat võtnudki kursi sellele, et karistada kurjategijaid võimalikult leebelt (ehk on see subjektiivne kõrvaltvaataja arvamus, kuid kohtuprotsesse jälgides selline mulje jääb). Iseenesest on leebete karistuste rakendamine igati mõitetav - nii säästab riik raha!
Aga miks üldse kulutada vangide peale maksumaksja raha? Kui seadusekuulekas inimene peab äraelamiseks (rasket) tööd tegema, siis miks vangid seda tegema ei pea? Milleks karistatakse ausaid inimesi veel sellega, et nad ühiskonna jätiseid, mõrtsukaid ja vargaid üleval peavad pidama? Kõige võikam on see, et kurjategijaid peavad üleval pidama ka nende ohvrid.
Selle asemel, et vangid looderdavad ja hauvad uusi kuritegusid välja, tuleks nad tööle panna. Töö olgu piisavalt raske ja aeganõudev, et muuks aega ei jääks. Tehtud töö eest saadavat tulu tuleks siis kasutada omakorda vangide ülalpidamiseks, vastavate riigiametnike ülalpidamiseks ja ka ohvrite toetamiseks. See oleks tõeline õigusriik.
Mis puutub eluaegsetesse, siis võiks selle karistuse südamerahus muuta surmanuhtluseks. Muide surmanuhtlus on olemas ka meie suuremal liitlasel, sõbral ja demokraatia lipulaeval USA-l. Võtkem eeskuju ja taastagem see, mis oli juba eelmises EW-s olemas. (Muide ka tööpõlgusrid suunati tol ajal riiklikult tööle.) Riik on taastataud, oleks aeg ka need ammuunustatud, kuid efektiivsed meetmed taastada, saati et ühiskond muutub järjest altimaks kuritegevusele.
Kui surmanuhtlus EL-i liikmena läbi ei lähe (ja ta ei lähe kindlasti), siis vangide tööle suunamises ei tohiks midagi võikat või inimõiguste vastast olla. Kindlasti kõiksugu humanitaarikesed hakkaksid kohe kobisema, et tööd ei tohi karistusena kasutada jne. Jah töö ei olegi karistus - see on ellujäämise esmane reegel. Lihtsalt - kes ei tööta - see ei söö!
Muidugi eespool esitatud ideed on alles toored ja neid peab põhjalikulmalt edasi arendama (kuigi toimivaid näiteid leiame nii kaasajast, kui ka minevikust). Minu hääle saaks igatahes partei, kes seda teeb. Paduhumanismi ja -liberalismi aeg peaks nüüd - loogilise masu ajal - lõppema hakkama. Aeg on üles ehitada võimalikult efektiivne, ratsionaalne ja loogiline ühiskond, mis ei lähe vastuollu looduse seadustega. Ainult see tagab jätkusuutliku ühikonna tekke. Igasugune kunstlikult ülesupitatud pseudoheaoluriik ei jää kunagi püsima!
