Karskusliit: soomlane istub alkoholi tarvitanuna rooli väiksema tõenäosusega kui eestlane
"Ööpäevas vormistab politsei keskmiselt 20 kuni 24 alkoholi tarvitanud sõidukijuhile väärteoprotokolli või alustab kriminaalmenetlust, olenevalt juhi joobe tasemest. See arv on viimasel aastal natuke muutunud rohkem 24 poole. Me võime öelda, et politsei Eestis iga tund vormistab ühe joobes juhi. See ei ole normaalne," teatas Tänak ERR-i vahendusel.
Eesti Karskusliidu esimehe Lauri Beekmanni hinnangul on taoline tulemus osaliselt ikka üllatav.
"Võime ju ka üsna kindlalt väita, et see politsei poolt edastatud statistika ei väljenda tegelikku olukorda, sest ega kaugeltki iga joobes juht ei jää vahele. Samas tuleb kindlasti tunnustavalt suhtuda politsei töösse, tänu kelle sekkumisele on tõenäoliselt ära hoitud rohkelt õnnetusi," selgitas Beekmann Delfile.
"Esmalt tulebki vast järeldada politsei kontrolli suurenemist, mis on kindlasti hea, sest vahelejäämise võimaluse suurenemine aitab olukorda siiski kindlasti parandada. Et omandada parim mõju, peaks see kontroll olema pidev, vastasel juhul valitseb siiski see üsna üldine suhtumine, et ega mina ikka vahele ei jää," ütles Beekmann.
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti Eestis esimese poolaastaga 3336 joobes sõidukijuhtimise süütegu, mis on kümme protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Soomlased seadusekuulekamad kui eestlased
Beekmanni sõnul peab purjus peaga sooritatud liikluskuritegude tõusvast arvust järeldama, et erinevatel põhjustel on eestlased nõrga suhtumisega seadusekuulekusse.
"Me võrdleme end alkoholi tarvitamise osas sageli soomlastega ja statistika kohaselt tarvitamise tase ongi üsna sarnane. Kuid paistab, et keskmine alkoholi tarvitav soomlane astub alkoholi tarvitanuna rooli palju väiksema tõenäosusega kui eestlane. Pakuksin siiski välja, et vähemalt üks oluline faktor on naabrite juures väga pikka aega kehtestatud ja süstemaatiline kontroll," märkis Beekmann.
Joobes juhtimise taga on Beekmanni teatel Eesti ühiskonna algne probleem ehk suhtumine alkoholi.
"Olen sada protsenti nõus komissaar Tänakuga, kes ütleb, et hetkel nähtav olukord ei ole normaalne. Nii on aga olukord alkoholi tarvitamisega üldiselt. Kui me vaatame alkoholi tarvitamisega seotud kahjusid üldiselt, siis joobes juhtimisega seotud õnnetused on koguselt vaid väike osa sellest. Sellega ei taha ma kuidagi vähendada joobes juhtimisega seotud kahju kaalu, vaid soovin rõhutada, kui suur on tegelikult alkoholi tarvitamisega seotud üldkahju, mida me enamjaolt päevauudistest ei leia," ütles Beekmann.
Alkoholi kättesaadavus peaks vähenema ja hind tõusma
Joobes juhtimine on Beekmanni meelest täiesti põhjendamatu ning ei tohiks olla mingil moel andestatav tegevus.
"Joobes sooritatud tegudesse ei tuleks suhtuda kui kergendavatesse asjaoludesse. Purju joob ennast inimene ise ning tegemist on teadliku otsusega. Samamoodi ei saa kergesti suhtuda ka sellesse, kui joobes või alkoholi tarvitanud inimese kaaslased suhtuvad sellise inimese käitumisse vastutustundlikult," lausus Beekmann.
Süstemaatilise ja rahva tervisele orienteeritud alkoholipoliitika rakendamine suurendab Beekmanni sõnul tõenäosust, et kõik alkoholi tarvitamisega seotud kahjud vähenevad, kaasa arvatud joobes juhtimine.
"Vähenema peab alkoholi kättesaadavus ja samuti tõusma hind, mis on näidanud rahvusvahelises kogemuses, et see vähendab alaealiste ja rohkelt tarvitavate inimeste alkoholi tarvitamist," lisas Beekmann.
"USA-s aastakümneid rakendatud 21-aasta vanusepiir rakendati peamiselt noorte joobes juhtimise ärahoidmiseks ning põhjalikud analüüsid on näidanud, et tulemused on olnud positiivsed," leidis Beekmann.
