Ellujäänute reaktsioonid Breiviki kohtuotsusele: see on karma, mis talle kätte maksab
"See võimaldaks tal iga kolme aasta tagant kohtus apelleerida, põhjustades kannatanutele südamevalu," kommenteeris The Telegraph.
Trine Aamodt, kelle 19-aastane poeg oli Utøya tulistamise ohver, ütles Norra meediaväljaandele Verdens Gang, et tal on hea meel Breiviki süüdivaks tunnistamise ja kohtunike üksmeelse otsuse üle.
Kohtuprotsessi vahepausi ajal ütles Norra Tööpartei noorte esindaja Eskil Pedersen, et otsus on kergendust tekitav.
"Tuletan meelde, et see oli poliitiline rünnak. Ta üritas hävitada tervet Tööpartei noorte generatsiooni ja tema rünnakud mõjutasid meid sügavalt," vahendas The Telegraph Pederseni.
20-aastane tulistamisohver Frida Holm Skoglund oli maikuus Breiviku 10-nädalase kohtuasja esimene tunnistaja, kes palus oma ütluste andmise ajal süüdistataval kohtusaalist lahkuda.
Pärast tänast kohtuotsust säutsus Skoglund Twitteris: "Hakkan oma elu ülejäänud päevi täisväärtuslikult elama. Üks kord süüdiv, alati süüdiv."
Rõõmusõnumeid jagas Twitteris ka massitulistamise üle elanud Ingrid Nymoen. "See saast on lõpuks läbi. Elu võib nüüd alata," leidis Nymoen.
Pähe haavata saanud Viljar Hanssen postitas oma Twitteri kontol, et juhtum tuleks unustada, kuid ohvreid ei tuleks kunagi unustada. "See on läbi. Punkt. Nüüd saame arutada olulisi sotsiaalseid probleeme, mis kerkisid esile pärast 22. juuli juhtumit. Mitte seda, kas mõrvar oli vaimuhaige või mitte," kuulutas Hanssen.
Utøya saare tulistamise ohvri Eivind Rindali hinnangul on oluline eelkõige see, et süüdistatav kunagi vangistusest ei pääseks. "Ühiskonnas on palju neid, kes jagasid tema ekstreemseid vaateid," selgitas Rindal Verdens Gangi vahendusel.
18-aastane jalga haavata saanud Alexandra Peltre märkis, et Breivik sai, mille oli ära teeninud. "See on karma, mis talle kätte maksab. Mind ei huvita, kas ta on või ei ole hullumeelne, niikaua kui ta saab teenitud karistuse," vahendas Peltre sõnu The Independenti võrguväljaanne.
Breiviki kohtuotsus
Oslo kohus tunnistas täna paremäärmuslasest massimõrvari Anders Behring Breiviki süüdivaks ja määras talle 77 inimese tapmise eest 21 aasta pikkuse vanglakaristuse, mida on võimalik pikendada.
Viis kohtunikku leidis üksmeelselt, et Breivik on süüdiv - see massimõrvarile meelepärane otsus lõpetas 10 nädalat kestnud kohtuprotsessi kahe eraldi rünnaku üle.
Breivik tahtis iga hinna eest, et ta süüdivaks tunnistataks, sest vastasel juhul oleks tema ideoloogia tõsiseltvõetavus kahtluse alla sattunud.
Iroonilisel moel sai kohtuotsus just selline, nagu soovisid nii süüalune, enamik ohvrite perekondi kui ka Norra üldsus, ehkki süüdistaja Svein Holden tegi ettepaneku kuulutada Behring Breivik süüdimatuks ja lukustada kinnisesse psühhiaatriaasutusse.
Breivik tappis 2011. aasta 22. juulil autopommiplahvatusega Oslo valitsushoone juures kaheksa inimest ja sõitis seejärel Utøya saarele, kus lasi maha 69 inimest, peamiselt valitsuspartei suvelaagris viibinud noort.
Norra karistusseadustikus ei ole surmanuhtlust ega eluaegset vanglakaristust, maksimumkaristus ongi 21 aastat, mis 33-aastasele Breivikile ka määrati. Vange, keda peetakse ühiskonnale ohtlikuks, tohib tähtajatult kinni pidada.
