Kriminaalprofessor: Eestis oleks Breivik saanud eluaegse, kuid vabaks võinud saada juba peale 25 aastat
Tartu ülikooli kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetooli professori Jüri Saare sõnul oleks Norras massimõrvas süüdi mõistetud Anders Behring Breivik saanud Eestis ilmselt eluaegse vanglakaristuse, kuid praktika järgi oleks ta vanglas pidanud veetma keskmiselt kuskil 25 aastat.
"Lääneliku praktika kohaselt tullakse ka näiteks süüdimatuks tunnistamise puhul ikkagi mingi aeg asja juurde tagasi, et kas süüdimõistetu on paranenud. Selline läänelik karistuspraktika ongi suhteliselt leebe," ütles Saar Delfile.
See, millise aja jooksul nii süüdimatute kui ka süüdivate kinnipeetavate otsused üle vaadatakse, sõltub Saare sõnul antud riigi seadusest ja igast juhtumist erinevalt.
Kriminaalprofessori sõnul vabaneb Eestis kinnipeetav üldjuhul peale 25-ndat vangistusaastat, Soomes saab näiteks aga ennetähtaegset vabastust taotleda juba peale 12 aastat.
"See eluaegne vanglakaristus küll loodi surmanuhtluse aseainena, aga ta ei ole kunagi nii lõplik," selgitas Saar.
"Enne 25 aasta möödumist välja ei saa, aga peale seda võib hakata juba arutama. Siin on viimasel ajal ka arutatud selle piiri allatoomist, et ehk meil on asi liiga karm võrreldes teistega, aga selliste juhtumite valguses oleks üsna kohatu selle üle arutada," ütles professor Saar.
Oslo kohus tunnistas täna paremäärmuslasest massimõrvari Anders Behring Breiviki süüdivaks ja määras talle 77 inimese tapmise eest 21 aasta pikkuse vanglakaristuse, mida on võimalik pikendada.
Viis kohtunikku leidis üksmeelselt, et Breivik on süüdiv - see massimõrvarile meelepärane otsus lõpetas 10 nädalat kestnud kohtuprotsessi kahe eraldi rünnaku üle, mis jättis sügava traagilise jälje Norra ühiskonda ja šokeeris kogu maailma.
Anders Behring Breivik tappis 2011. aasta 22. juulil autopommiplahvatusega Oslo valitsushoone juures kaheksa inimest ja sõitis seejärel Utøya saarele, kus lasi maha 69 inimest, peamiselt valitsuspartei suvelaagris viibinud noort.
Norra karistusseadustikus ei ole surmanuhtlust ega eluaegset vanglakaristust, maksimumkaristus ongi 21 aastat, mis 33-aastasele Breivikile ka määrati. Vange, keda peetakse ühiskonnale ohtlikuks, tohib tähtajatult kinni pidada.
