Tanel Ross lubab 50 000 euro eest aastas tagada haigekassa kestliku finantspositsiooni

Delfi avaldab muutmata kujul Tanel Rossi Eesti haigekassa juhi konkursile esitatud juhatuse esimehe tegevuskava ning palgasoovi.

Eesti haigekassa juhatuse esimehe konkursil osalemiseks tuli kandidaadil esitada palgasoov.

"Mu ametitasu soov on 50 000 eurot aastas (ametitasu koos võimaliku tulemustasuga), mis vastab Eesti haigekassa veebilehel avaldatud andmete põhjal juhatuse esimehe praegusele tasule," kirjutas Ross.

Ross märkis oma avalduses nõukogule, et haigekassa edasine tegevus peab olema kliendi/patsiendikeskne, ühiskonnale avatud ja arusaadav ning arvestama tervishoiuteenuse pakkujate vajadust usaldusväärsele, pikaajalise strateegiaga koostöösuhtele.

"Kriitilise tähtsusega on tagada haigekassa kestlik finantspositsioon keskmises ja pikemas perspektiivis. Haigekassa eesmärkide saavutamiseks on seega vaja (a) kõigepealt anda vastus küsimusele: missugune on tõeliselt hea ravikindlustus; (b) kuidas Haigekassa tagab hea ravikindlustuse; ja (c) mida saab Haigekassa teha laiemalt oma eesmärkide saavutamiseks," selgitas Ross oma tegevuskava.

Millal on ravikindlustus hea?
A. Tervishoiupoliitika eesmärk on terve inimene. Terve elustiili ja tervisliku käitumise toetamine kõigil eluetappidel ja kõigis eluvaldkondades on haiguste ennetamise olulisemaid tegureid.

Kuidas seda tagada?

• Informeeritus tervislikust käitumisest ja haiguste ennetamisest.
• Tervise regulaarne jälgimine iseenda ja perearsti poolt.
• Inimese ja arsti kerge ja lihtne juurdepääs inimese tervist puudutavale terviklikule teabele.
• Põhimõtteliselt ei saa välistada ka kindlustuskulude teatud sõltuvust tervislikust käitumisest.

B. Hästi kindlustatud inimesel on tagatud õigeaegne ja õige, heal tasemel ja piisavalt kiire ning tulemuslik tervishoiu- ja raviteenus.

Kuidas seda tagada?

• Optimaalne ülesannete jaotus arstiabi eri valdkondade vahel: perearsti ja -õe roll ja eriarstiabi roll.
• Kõigi meditsiiniteenuste ulatuslik kättesaadavus, mh. võimalikult lühikesed järjekorrad ja piisavalt pikad lahtiolekuajad. Kiire ambulatoorne ravi tagab tööealiste inimeste võimalikult lühikese töölt äraoleku aja.
• Raviprotsesside standardiseeritus ja optimaalne ravimite valik.

C. Head ravikindlustust iseloomustab piisavalt suur valikuvabadus. Valikuvabadus annab kindlustatule suurema võimaluse enda terviseriskide haldamiseks ning tugevdab ka tervishoiu teenuste pakkujate vastutust ja konkurentsi.

Kuidas seda tagada?

• Kindlustatu võimalus valida erinevate teenusepakkujate vahel arstiabi eri tasanditel, mis muuhulgas tähendab tervishoiuteenuste pakkujate paljusust ning raviks ettenähtud rahaliste vahendite suuremat sidumist patsientidega.
• Selge ja terviklik teave kindlustatule hüvitatavatest teenustest, nii nagu kindlustuses antakse kindlustatule ammendav teave kindlustuspoliisis.
• Selge ja terviklik teave teenusepakkujatest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning võimalusel ka mujal.
• Selge, terviklik ja hõlpsasti võrreldav teave teenusepakkujate tingimuste ja tulemuste kohta.
• Haigekassa peab olema kliendile/patsiendile parim kindlustusagent.

D. Hästi kindlustatud on see klient, kellele osutatav teenus arvestab tema elukaart (laps, täiskasvanu, pensionär, k.a. hooldusravi) ja riskifaktoreid, s.t võimalikult inimesekeskne lähenemine.

Kuidas seda tagada?

• Tervise regulaarse jälgimise ja riskianalüüsi selge seos kindlustatu vanuse ja riskifaktoritega.
• Erinevad abi- ja lisateenused, et tagada igale kindlustatule juurdepääs raviteenustele.
• Krooniliste haigete terviseseisundi süsteemne kodujälgimine kaugmonitooringu vahenditega ja haiguse ägenemiste ära hoidmine. Uuemad uuringud näitavad, et valdav enamus tervishoiu kulusid (kuni 80%) läheb krooniliste haigete raviks.
• Hooldusravi diferentseerimine vastavalt inimese reaalsetele vajadustele.

Kuidas Haigekassa tagab esmaklassilise ravikindlustuse?
A. Esmaklassilise kindlustuse ja teeninduse aluseks on tugevad, paindlikud ja kindlustatule parima raviteenuse tagavad lepingud.

Haigekassa lepingute põhimõtted on järgmised.

• Lepingud Eesti teenusepakkujatega, et tagada kindlustatutele kvaliteetne teenus ja võimalikult lai valikuvõimalus. Haigekassa kokkulepped teenuseosutajatega peavad olema paindlikud, et järgida kaasaegseid ravitrende ja hoida tervishoiuteenuste pakkumise stabiilset finantskeskkonda.
• Suurimas võimalikus ulatuses teenusepakkujate kaasamine Euroopa Liidust ning võimalusel ka mujalt. Patsiendi vaba liikumise õiguse järgimine vastavalt patsiendiõiguste kohaldamise direktiivile piiriüleses tervishoius.
• Uute teenuste rahastamisel peab jälgima mitte ainult rahalisi võimalusi, vaid ka uute innovaatiliste teenuste rakendamist võimalikult kiiresti vastavalt vajadusele ja tõenduspõhisusele.
  Prognoositavus on Haigekassa parim võimalik toetus ka kõigi taseme raviteenusepakkujate ja turu kestliku arengu ja õigete investeeringute toetamiseks.

B. Haigekassa peab olema finantsiliselt väga heal järel ja teenuse pakkumine suurimas võimalikus ulatuses sõltumatu majanduse ja jooksva tulubaasi kõikumistest.

Kuidas hoida Haigekassa finantstugevust?

• Haigekassa tulud ja kulud ning reservvarade suurus tuleb planeerida pikaajalist perspektiivi silmas pidades, arvestades keskmise ja pika perspektiivi prognoose.
• Haigekassa tulude planeerimisel on asjakohane lähtuda sotsiaalkindlustuse rahastamise praegustest põhimõtetest ja tasemest, mis on ennast üldjoontes õigustanud.
• Samal ajal võib Haigekassa ka osana tervishoiupoliitika nõustamisest analüüsida rahastamise arenguvõimalusi, k.a. näit. omaosaluse varieerimist erinevate raviteenuste puhul (ja seega ravikindlustuse laienemist), kogumiskontode võimalust ravikindlustuses jms. eeldusel, et täiendavad võimalused ei pärsi kindlustatu majanduslikku toimetulekut.
• Haigekassa on raviteenuste turul ülekaalukalt suurim tellija ning tal on märkimisväärne mõju hindadele. Seda jõudu ja õigust peab Haigekassa targalt kasutama, tagades kindlustatutele suurima võimaliku teenuste mahu ning selged reeglid teenusepakkujatele. Haigekassa poolt ostetavate teenuste hindade muudatused peavad arvestama pikemat perspektiivi ja samuti tuleb arvestada hinnamuudatuste mõju teenuse osutajatele.
• Haigekassa kulusid vähendab töövõimetussüsteemi eesseisev reform ja ajutise töövõimetuse väljastamine ainult tegeliku vajaduse korral, samuti ravimite ratsionaalne kasutamine.
• Reservvarade planeerimisel tuleb lisaks seadusest tulenevate miinimummääradele lähtuda riskianalüüsist. Tagada tuleb Haigekassa teenuse püsiv kvaliteet olukordades, kui jooksvad tulud vähenevad, näit. 2009. a. majanduslangusega sarnases olukorras.

C. Haigekassa finantside planeerimisel tuleb silmas pidada pikka perspektiivi.

Millised on peamised pikaajalist finantstugevust määravad tegurid?

• Haigekassa eelarve kulud jõuavad 2012. a. 2008. a. tasemele, moodustades Riigieelarve strateegia (RES) kohaselt vastavalt 787 ja 789 miljonit eurot. Sellel ja kahel järgneval aastal prognoosib RES Haigekassa puudujääki. Prognoositavalt ületavad Haigekassa tulud kulude mahtu 2015. ja 2016. aastal. Haigekassa keskmiseks kulude kasvuks aastatel 2014-2016 on prognoositud 4,4% ja tulude kasvuks samal ajal 5,7% tänu sotsiaalmaksu laekumiste oodatavale kasvule.
• Rahandusministeeriumi poolt poliitikauuringute keskuselt Praxis 2011. a. tellitud analüüsi baasstsenaariumi kohaselt on Haigekassa tulud ja kulud tasakaalus 2030. aastani, millele järgnevalt hakkab puudujääk kasvama. 
• Analüüsi baasstsenaarium eeldab, et Haigekassa kulud e. raviteenuste hinnad muutuvad pikaajaliselt kõikide teenuste puhul samas tempos, mis Eesti keskmine palk. Sellisel juhul kasvab Haigekassa eelarve aastane puudujääk pärast 2030. a. igal aastal ca 1% ulatuses prognoositavatest tuludest. Selline stsenaarium eeldab, et Haigekassa poolt pakutavate teenuste maksumus püsib orienteeruvalt 4,4% tasemel SKPst kuni 2030. a. ja hakkab seejärel kasvama.
  Kui kasutada baasstsenaariumi asemel eeldust, et tervishoiuteenuste hinnad kasvavad 0,5% keskmisest palgast kiiremini, siis läheb Haigekassa eelarvepositsioon puudujääki juba 2016. a. Puudujääk ulatub sellisel juhul 2030. a. ca 7% tasemele Haigekassa tuludest ja kasvab seejärel igal aastal ca 1,5% prognoositavatest tuludest. Kui eeldada hindade kasvu 0,8% kiiremaks võrreldes keskmise palgaga, siis suureneb puudujääk 2030. a. ligi 12% tasemele Haigekassa tuludest. Mõlemad stsenaariumite puhul kasvab Haigekassa kulutuste tase SKPsse (nn. konvergentsistsenaarium). Kvantitatiivselt sarnaseid stsenaariume on analüüsitud ka WHO 2010. a. aruandes.
• Eeltoodust tulenevalt on arusaadav, et Haigekassa pikaajalise finantstugevuse määravad kindlustatute oodatava eluea tõus, raviteenuste pakkumise tehnoloogiline areng ja nõudlus raviteenuste järele. Elanikkonna vananemine iseendast ei pruugi oluliselt Haigekassa finantstugevust vähendada. Tehnoloogilisel innovatsioonil võib olla kuludele palju tugevam mõju – ühelt poolt on paremad teenused kallimad, kuid teiselt poolt on paraneb ambulatoorse ravi tõhusus.
• Haigekassa finantstugevuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamise põhiküsimuseks on seega teenuste kvaliteedi ja tõhususe tagamine. Ka OECD 2011. a. uuringus rõhutatakse, et tervishoiukulutuste tulemuslikkuselt on Eesti OECD keskmise taseme lähedal, osutatud teenuste mahu tulemuslikkus (kui rahaliste kulutuste asemel kasutada tervishoiutöötajate arvu) on aga suurema arengupotentsiaaliga.

D. Haigekassa peab toetama kaasaegsete IT-lahenduste maksimaalset ja süsteemset kasutamist kindlustatute ja teenusepakkujate poolt, sest ainult nii on võimalik tagada kindlustatutele valikuvabadus ja kvaliteetne ning tulemuslik teenus.

Mida võimaldab IT-lahenduste kasutamine?

• Patsiendile kättesaadavad terviklikud andmed tervise ja raviteenuste kohta.
• Raviteenuse osutajatel vajalik teave patsiendi kohta.
• Raviteenuse osutamise protsessid digitaliseeritud.
• Infovahetus teenusepakkujate ning teenusepakkujate ja Haigekassa vahel digitaliseeritud.
• Vajalik teave patsiendi terviseriskide ja raviteenuse kvaliteedi analüüsimiseks.
• Intelligentse otsusetoe algoritmide rakendamine patsiendi ja teenusepakkuja otsuseprotsessi lihtsustamiseks ja õigete ravijuhendite valimiseks.
• Kindlustatute tervisetrendide ja sellest tulenevate kulude prognoosimine.
• Kuid tuleb tagada ka nende täielik informeeritus, kes IT võimalusi kasutada ei saa.

E. Haigekassa tagab kõrgeklassilise kindlustuse, kui ta enda aparaat töötab tulemuslikult.

Millised on tulemusliku töökorralduse elemendid?

• Parimal tasemel klienditeenindus ning kindlustatute tagaside ja hinnangute arvestamine. Teenuse taseme tõstmisel on olulise tähtsusega suhtlus patsientide esindusühinguga.
• Kaasaegsed siseteenused.
• Regulaarne kvaliteedikontroll Haigekassa poolt pakutavate teenuste üle.

Kuidas Haigekassa saab laiemalt toetada oma eesmärkide saavutamist?
A. Haigekassa kuulub avalik-õigusliku asutusena Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning osaleb tervishoiupoliitika kujundamisel ja rakendamisel, et toetada riigi ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkust.

Haigekassal on kindel roll tervishoiu planeerimisel ja ravikindlustusega seotud üldisemates poliitilistes küsimustes nõustamisel, näiteks:

• Tervishoiusüsteemi areng osana üldisest sotsiaalpoliitika raamistikust.
• Tervishoiu kogurahastamise optimaalne maht ja meetodid; haiglavõrgu arengukava.
• Kaaluda tuleb täiendava vabatahtliku ravikindlustuse ulatuslikumat rakendamist, näiteks läbi vabatahtliku kindlustuse maksuvabastuse, mis võiks teha Eesti atraktiivseks rahvusvahelisel tasemel tööjõu jaoks.
• Tööjõu vabast liikumisest tervishoiutöötajate lahkumisele tuleneva surve arvestamine. Vastavalt sellele tuleb hoida Haigekassa teenustes sisalduv palgakomponent konkurentsivõimelisel tasemel.
• Tervishoiuteenuse tagamine kogu elanikkonnale, k.a. kindlustamata elanikele.
• Patsientide käitumise ja teenuste tarbimise jälgimine ja vastavalt sellele uute teenuste planeerimine.

B. Süsteemne ja struktuurne koostöö Nõukoguga, valitsusega ja kõigi huvigruppidega on Haigekassa eesmärkide saavutamise eeldus, k.a. Nõukogu võimalus kasutada eksperte erinevate analüüside tegemiseks.

Tanel Ross