Jüri Eintalu: Apple vs Samsung ehk kas saab patenteerida ümarate nurkadega ristkülikut?
Elektroonikagigantide vaheline juriidiline maailmasõda on pärast Samsungi äsjast kaotust Californias, San Jose föderaalkohtus jõudnud faasi, kus ajalehed tsiteerivad kaotaja filosoofilisi argumente.
Kuigi Samsung on lubanud otsuse edasi kaevata, on tema ideoloogid esitanud patendiseaduse moraalsuses kahtlevaid mõtteavaldusi. Samuti vaidlustavad need argumendid (praeguse) patendiseaduse sobivuse tänapäeva, arvestades üleilmsust, tarbijate rohkust, kompanii töötajate ning aktsionäride arvukust ja kaasaja infotehnoloogia eripärasid. On mõneti üllatav, et hiigelkompanii Samsung on esitanud vaateid, mis sarnanevad ACTA vastaste seisukohtadele.
Kohtuotsused
24. augustil 2012 otsustas Lõuna-Korea kohus, et Samsung ja Apple on vastastikku teineteise patendiõigust rikkunud. Mõlemad pooled jäid kaotajaks, kumbki pidi teisele maksma paarkümmend tuhat dollarit ning kummalgi keelati mõnede oma telefonimudelite müük.
Californias süüdistasid need firmad teineteist patendirikkumises. Samsungi kaebust ei rahuldatud. Apple süüdistas aprillis 2011 Samsungi muuhulgas disaini varastamises ‒ nõudes kahjutasuna 2.5 miljardit dollarit.
25. augustil 2012 otsustas kohus, et Samsung peab Apple'ile kahjutasuna maksma rekordilise summa ‒ veidi üle 1 miljardi dollari. Kui Samsungi toodete müümist USA-s aga edaspidi oluliselt piirataks, seaks see koguni ohtu selle kompanii juhtiva koha nutitelefonide tootjana maailmas.
Muide, Californias on kohtusse kaevatud ka astronoomid, kes muutsid planeedi definitsiooni ja mille tõttu on planeetide arv Päikesesüsteemis varasemast väiksem ning tuleb raha kulutada uute õpikute trükkimisele. Teise markantse näitena on USAs vandekohtunikud pidanud otsustama selle üle, kas Darwini evolutsiooniteooria on teadusteooria.
Vargamoraal ja tänapäeva maailm
Apple kommenteerib, et varastamine pole õige. Samsung pajatab innovatsioonist, tarbija valikuvabadusest ning tarbijahuvidest ‒ näiteks tootehindadest. Aga sama kõnelevad ka tasuta internetiteenuste pooldajad, kelle vastu väitlevad autoriõiguste kaitsjad.
Kuidas teie suhtute järgmistesse mõttelistesse olukordadesse? Näide A: te seisate kõnniteel ja vaatate poe vitriinis olevaid kelli, kui teie juurde astub mees, kes pakub teile odavalt luksulikku käekella, mille poest ostmiseks teil pole piisavalt raha. „Kas see kell on varastatud?“ küsite teie. „Jah, aga ma suurendan teie valikuvabadust,“ kõlab vastus.
Näide B: Aafrikas on põud ja kiratsevale suguharule pakutakse humanitaarabi. Tuleb nälgivate laste ema, ent äkki tõkestab tema tee odaga relvastatud pealik, teatades: „Äsja selgus, et see toit on Kanadas varastatud. Me ei tohi seda süüa ja peame selle maha matma.“
Matemaatika ja patenteerimine
Samsungi argumentidest ehk põnevaim on aga järgmine: „On kahetsusväärne, et patendiseadust võib kasutada, andmaks ühele kompaniile monopoli ümarate nurkadega ristkülikute ... üle.“ (inglise keeles: "It is unfortunate that patent law can be manipulated to give one company a monopoly over rectangles with rounded corners...")
Me õppisime koolis Pythagorase teoreemi, mis seostab täisnurkse kolmnurga kaatetite pikkused diagonaali pikkusega. Tõenäoliselt hankisid pütagoorlased ‒ antiikfilosoofia koolkond ‒ selle teoreemi erijuhu Egiptusest ning arendasid edasi. Nii avastasid nad ühismõõdutuse: kui ruudu külje pikkus on üks, siis diagonaali pikkus on irratsionaalarv (ruutjuur kahest).
Pütagoorlased salastasid selle avastuse. Ent üks neist põgenes sektist ning avalikustas irratsionaalarvude saladuse. Pütagoorlased needsid reeturi ära, mõistsid ta tagaselja surma ning piinasid teda sümboliseerivat õlenukku (Diels, Vorsokratiker).
Tänapäeval võib arvutiprogramm rajaneda mõnele matemaatilisele avastusele. Militaarsetel või ärilistel põhjustel võidakse püüda vastavat avastust saladuses hoida. Kas oleks aga õige, kui keegi patenteeriks mõne tähtsa matemaatilise valemi?
Filosoofiliseks küsimuseks on aga, et millistel tingimustel ja millises kontekstis saab mõne geomeetrilise kujundi kasutamist keelata. Näiteks kui mõni äärmusrühmitus kasutaks sümbolina ruutu, kas ruuduline tapeedimuster oleks siis religioosse või poliitilise tähendusega?
Olenemata konkreetsetest asjaoludest selles kohtuasjas, tuleb tunnistada, et Samsungil on head filosoofid (500 dollari eest tunnis). Tõepoolest: kas saab patenteerida ristkülikut, mille teravad nurgad on mugavuse mõttes veidi ümardatud?
