ESMiga seotud kiireloomulised otsused lähevad riigikogu pädevusse
Riigikogu rahanduskomisjon arutas täna viietunnisel istungil muudatusettepanekuid Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõule.
Komisjon vaatas läbi muudatusettepanekute tähtajaks laekunud 12 ettepanekut, millest mitmeid arvestati sisuliselt. Omaltpoolt otsustas rahanduskomisjon teha eelnõus mitmeid muudatusi, sh täpsustada seoses ESMis osalemisega riigieelarveseadust ja riigikogu kodu- ja töökorraseadust.
Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul suurendas komisjon läbi eelnõu muudatuste oluliselt riigikogu pädevust tuues ka kiiret otsustamist vajavad vastastikuse mõistmise memorandumite ja nende muudatuste kavandite heakskiitmise täiskogusse. „Seoses kiireloomuliste otsuste langetamise vajadusega muudeti riigikogu kodukorda, võimaldades neid menetleda ühel lugemisel. Lisaks leidis rahanduskomisjon, et ülevaate saamiseks ESMi tegevustest ei piisa ministri kirjalikust ülevaatest vaid sellest peab valitsuse esindaja andma kord aastas suulise ülevaate täiskogu istungil,“ märkis Sester.
Eelnõu kohaselt nõustub Eesti osalusega Euroopa stabiilsusmehhanismis 13 020 aktsia ulatuses nimiväärtuses 1, 302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot makstakse sissemakstava kapitalina viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1, 1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina lepingukohase sissenõude saamisel. ESM-ile tasutavad summad kajastatakse riigieelarves. ESM-i liikmed on kõik euroala liikmed ning stabiilsustoetust antakse tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel.
Eelnõu teine lugemine on kavas riigikogu erakorralisel istungjärgul neljapäeval ning kui teine lugemine lõpetatakse siis ka kolmas lugemine samal päeval.
