Märt Sults: pingerida ei näita mitte kvaliteeti, vaid milline koorekiht hetkel millises koolis õpib
Tallinna kunstigümnaasium jäi sel aastal koolide pingereas 189. kohale, kukkudes eelmise aasta tulemusega võrreldes 38 koha võrra. See tähendab kohta tabeli viimases veerandis.
Sihtasutus Innove on seisukohal, et ühe aasta riigieksamite keskmiste tulemuste põhjal ei saa koole pingeritta seada, kuna Eestis on ainult üks riigieksam, mis on kõikidele õpilastele kohustuslik ehk eesti keele riigieksam - eesti õppekeelega koolidel eesti keele eksam, vene või muu õppekeelega koolide õpilastel eesti keel teise keelena eksam.
"Ülejäänud eksamivalikud on eksaminandidele vabatahtlikud ja nende tulemused näitavad vaid eksamit sooritanud õpilaste oskusi võrreldes keskmisega. Samuti on erinevate eksamite sooritajate kontingent ja hulk on aastati ning õppeaineti erinev," lausus SA Innove infojuht Eeva Sirel.
Tallinna kunstigümnaasiumi direktori Märt Sultsi seisukoht on jäänud aasta-aastalt samaks: riigieksami tulemus ei anna praktiliselt mitte midagi. "See ei näita ei koolide kvaliteeti ega võimekust, vaid milline koorekiht hetkel millises koolis õpib," leidis Sults.
Kunstigümnaasiumi direktori jaoks pole tema sõnul oluline pingerida, vaid kuidas tema õpilased pärast riigieksamite sooritamist hakkama saavad - kuhu nad õppima ja tööle lähevad.
"Algusest peale on riigieksamite vastu võideldud ning algusest peale pole need mitte midagi näidanud. Eriti siis ei näidanud riigieksam midagi, kui riigieksami sooritatuks lugemise lävend oli üks punkt. Pärast tuli 20 punkti, mis on ka täiesti mõttetu protsent. Riigieksam võeti vastu seepärast, et kõik õpilased saaksid gümnaasiumi lõpetatud," selgitas Sults.
Sultsi meelest peaks koolide pingeridu koostama mitte lõpueksami tulemuste järgi, vaid statistika põhjal, mis on abiturientidest viis aastat päris kooli lõpetamist saanud.
Asendusena pakkus direktor ülikooli sisseastumiseksameid. "Klassifitseerida kohe ära, kes on ülikooliinimene, kes mitte. Nii lihtne see ongi ja riik hoiab kokku tuhandeid eurosid mõttetute vihikute laialisaatmiseks ning CD-de tegemiseks, kus pudikeelsed seltsimehed loevad teksti, millest pool klassi aru ei saa," märkis Sults.
"Mina isiklikult ei uuri, aga kindlasti minu oponendid uurivad," ennustas Sults koolide pingerea populaarsust direktorite hulgas.
"Eks ta selline eksitav asi ole. See on nõndanimetatud kesklinna koolidele väga vajalik, et oma võimekusest rääkida. See on puhtpoliitiline. Olen miljon korda kindlam, et külakoolides antakse palju kestvamat haridust," sõnas Sults.
