Andres Võrk: kas haigekassat saab päästa "paksumaksuga"?
Analüütik Andres Võrk arvutas välja astmelise "paksumaksu", mis lähtub haigekassa uue juhi Tanel Rossi kavast leida tervishoidu lisaraha ülekaaluliste ja suitsetajate arvelt.
Võrk tegi humoorikas võtmes arvutuskäigu, et tänases väärtuses oleks paksumaksu kogutav summa sama palju, kui kulub haigekassal perearstinduse rahastamise peale ehk umbes 70 miljonit eurot aastas.
Mõõduka ülekaalu puhul tuleks paksumaksu maksta 30 eurot aastas iga normväärtust ületava kg/m2 kohta, suurema ülekaalu puhul veelgi enam.
Näiteks tõi Võrk 180 sentimeetrit pika ja 100 kilo kaaluva mehe, kelle kehamassiindeks 30.86 (kg/m2) ja tema näitlik “maksusumma” aastas oleks (30.86-25)*50=176 eurot.
Võrk märkis Praxise veebipäevikus avaldatud humoorikas kirjutises, et esiteks mõjutab sotsiaalmaksu astmeliseks muutmine inimeste tervisekäitumist, sest kõik tööealised, kes pole normkaalus peaksid maksu maksma.
Teiseks, saaks Võrgu hinnangul katta täiendava haigekassa rahalise vajaduse. Ta tõi näiteks lähiaastail oleks see suurusjärgus 0,4 protsenti SKPst, kui võtta aluseks WHO/SoM/HK raport.
Analüütik pakkus, et kui kõik 16-65-aastased, kellel on kehamassiindeks alla alumise normväärtuse ehk väiksem kui 19 või üle ülemise normväärtuse ehk suurem kui 25, peaksid maksma maksu, saabki kenasti puudujääva 0,4 protsenti SKPst kokku.
Sotsiaalpoliitika vaatevinklist tõi Võrk välja miinuse, et vaesed inimesed maksaksid seda maksu suhteliselt rohkem võrreldes enda sissetulekuga kui rikkad.
Statistika andmetel on Eestis ligi pool täisealistest inimestest ülekaalulised, kolmandik täisealisest elanikkonnast suitsetab ja veerand tarvitab iga nädal alkoholi.
Võrk selgitas ise hiljem, et "paksumaksu” näol on tegemist puhta naljaga, mitte mingi reaalse ettepanekuga. "Postituse eesmärk on panna lihtsalt inimesed mõtlema ja harida lugejaid," märkis ta.
Nii ühiskond kui igaüks meist peaks Võrgu sõnul püüdma vastata küsimustele milline on Eesti inimeste tervisekäitumine, milline on normaalne kehamassiindeks ning milline on rahaline suurusjärk, mida tervishoid võiks juurde vajada lähiaastail?
Samuti tõi Võrk välja, et enamus tervisekäitumist mõjutada püüdvaid makse nagu tubaka- ja alkoholiaktsiis langevad suhteliselt enam vaesemale elanikkonnale.
