Prognoos: Eesti laenukoormus kasvab EFSFi tõttu nelja aastaga 3,6 protsenti

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu ütles täna rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi tutvustamisel, et Eesti võlakoormust mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse fond (EFSF).

Kirsipuu sõnul kasvab EFSFi tõttu me võlakoormus praeguselt 6,7 protsendilt 2016.aastaks 3,6 protsenti SKP-st ehk 10,3 protsendile. „Võrreldes teiste Euroopa riikidega on see ikkagi madalamaid,“ kinnitas Kirsipuu.

Mehe hinnangul pole riigieelarvele olulist ohtu ka juhul, kui täitub riskitsenaarium ja väliskeskkonnas olud halvenevad. Defitsiit oli mehe sõnul suurim sel aastal ning järgmistel aastatel on oodata selle vähenemist. „Kolme protsendi lähedale defitsiit ei jõua,“ kinnitas Kirsipuu.

ESMi suurenemist prognoosi tehes silmas ei peetud, ESMiga arvestati selle tänasest mahus. „Kuna ratifitseerimine on Saksamaal alles pooleli, siis ei ole veel põhjust spekuleerida, et ESMi praegusest mahust ei piisa ja seda suurendama peaks,“ selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et ESM ei mõjuta riigi rahandust nii palju, kui lehtedest lugeda võib. „See on lihtsalt rahapaigutus,“ ütles Ligi, et kui parlamendi rahanduskomisjoni esimees Sven Sester nimetas ESMi investeeringuks, siis ta terminoloogiliselt ei eksinud.

Kreekast rääkides ütles Ligi, et see on pikk ja vinduv teema. „Tegu on olnud suletud majandusega, mis pole rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline olnud. Plaan on Kreeka välja aidata, nende kodutöö on siin kriitiline,“ kommenteeris minister.