Alla 25-aastastele keelatud!
Eesti kutsekoolidel on võimalik KUTSE programmi raames õpetada 25-aastasi ja vanemaid töötajaid, kellel puudub tööalane ettevalmistus. 85 protsendi ulatuses rahastab programmi Euroopa sotsiaalfond ning 15 protsendi ulatuses haridus- ja teadusministeerium. Õppijatele laienevad kõik kutsekooliõpilastele ette nähtud soodustused, aga neilt ei nõuta põhi- ega keskkooli lõputunnistust.
Kus õpe toimub
Kõnekeeles on programmi nimi „25+” ja õpperühmi on selle jaoks asunud looma Viljandi ühendatud kutsekeskkool (VÜKK). Senine õppedirektor Jaan Kabin, kes on 1. septembrist alates „25+” programmi juht, märgib, et praeguseks on aasta aega edukalt tegutsenud sadulseppade ehk pehme mööbli valmistajate õpperühm Jõgeval, kus osaleb 25 töötajat piirkonna pehmet mööblit valmistavatest firmadest. Edukalt on alustanud Karksi-Nuia metalliettevõtete töötajate õpperühm. Septembris avatakse kolmanda õppegrupina veoauto- ja bussijuhtide 30-liikmeline õpperühm, mis komplekteeritakse peamiselt Lõuna-Eesti inimestest.
Töötajatele „25+” meeldib
Inimestele „25+” meeldib, sest see toob nad rutiinist välja ja avardab silmaringi, selgitab programmijuht Jaan Kabin. Õppijad kuulavad huviga teooriat, mida tööpäevade lõpul paari tunni kaupa antakse, ja tutvuvad meelsasti ka konkureerivate ettevõtetega. Nii käis Jõgeva sadulseppade õpperühm Tallinna mööbliettevõtetes ja poroloonitehases.
Eriti rahul on õppijad asjaoluga, et õppida saab põhiliselt nende kodukoha töökohas. „Pole mõeldav, et näiteks Tabiverest sõidaks 15 meest regulaarselt Viljandisse õppima,” ütleb Jaan Kabin, „kuid ühel õpetajal pole Tabiveresse sõita probleem.” Tuleviku kutseõpe ilmselt selliseks kujunebki, arvab „25+“ programmi juht.
Väljakutse koolile
Kutseõpe ettevõtetes on ka Viljandi ühendatud kutsekeskkoolile väljakutse. Selle poolest on lihtsam, et õppijad on motiveeritud, kedagi pole vaja taga sundida, samas on vilunud töölised palju nõudlikumad õppijad kui äsja põhi- või keskkooli lõpetanud kogemusteta noored. Et programmi „25+” inimesi õpetaksid parimad oma ala asjatundjad, palkab Viljandi kutsekool neile õpetajateks ka teiste kutsekoolide õpetajaid, firmade tunnustatud spetsialiste, ülikoolide õppejõude.
„25+” soodustab koostööd
Mõnevõrra on programm tekitanud ka pingeid. Kui praktika toimub teises ettevõttes, on küsitud, kas koolitatakse inimest teise ettevõtte jaoks. On kardetud tööstusspionaaži – praktikant võib viia info oma ettevõttesse kaasa. OÜ SoftCom juhataja Priit Pettai ütleb kommentaariks, et ühel mööblifirmal ei saagi teise ees saladusi olla, sest töötajad liiguvad kogu aeg ühest ettevõttest teise. Tuleb ette ka olukordi, kus ostetakse konkurendi toode, võetakse lahti ja uuritakse, kuidas see tehtud on. Ettevõtjad on hakanud täiskasvanuks saama, kui seda kõike endale teadvustavad ja konkurendi töötajaid enda juurde praktikale võtavad, ütleb Priit Pettai. Uus töötaja annab talle ju samuti uut infot. Jaan Kabin lisab, et Eesti mööblitootjad konkureerivad üsna teravalt Läti ja Leedu mööblitootjatega ning sellegipärast peaksid meie ettevõtted praegusest rohkem koostööd tegema. Ta toob eeskujuks jaapanlased, kes väidetavalt peavad oma tehnoloogia kiire arengu üheks põhjuseks tõsiasja, et oma häid lahendusi pakutakse ka kodumaistele konkurentidele. Eesti edu mudel võiks toetuda samale põhimõttele, arvab Kabin.
Regionaalpoliitiline mõõde
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus peab programmi „25+” ka regionaalpoliitiliselt kasulikuks. Kui inimene saab õppida oma kodukohas, on tal väiksem kiusatus välismaale tööle minna, eriti kui tal on perekond. Kui sul on õppinud töökäsi, on võimalik kohapeal töökohti juurde luua ja kohalikku elu edendada.
Ligi 90 protsenti Eesti pehmest mööblist läheb ekspordiks Põhjamaadesse. See tähendab, et vaja on väga hästi ettevalmistatud tööjõudu. Väike ettevõte ei suuda aga kõiki oma töötajaid heal tasemel välja õpetada, see mõjub omakorda halvasti tema konkurentsivõimele. Nüüd tulevad riik ja Euroopa sotsiaalfond tööandjale koolitamisel appi ja see abi on avasüli vastu võetud. Regionaalselt tähtis on seegi, et näiteks Jõgeva sadulseppade õpperühma õpetavad kohalikud asjatundjad ja Tartu kutsehariduskeskuse õpetajad – oma piirkonna inimesed saavad tööd.
Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest
