Emakeele selts: keeletoimkonna otsus ei keela ajalooliste sündmuste suure algustähega kirjutamist
Kerge juhtis tähelepanu sellele, et keeletoimkonna otsused loovad uue kirjutusvõimaluse, kuid ei keela ühelgi kirjaoskajal oma senistele harjumustele toetuda.
Keelekasutajal pole väikese tähega kirjutades Kerge sõnul aga enam vajadust mõelda, kas sündmus on ajaloolise tähtsusega, kas tema nimetus on muutunud püsikindlaks ja millist reeglit peaks rakendama. "Üldiselt ei kirjutata ju sündmuste nimetusi suure tähega ning veebi ja ajakirjanduse analüüs osutab, et väiketähe kasutus (araabia kevad, oranž revolutsioon, must neljapäev, pronksiöö jm) on küllalt levinud," selgitas kerge.
Alates 1980. aastast on õigekeelsuses tema sõnul olnud põhimõtteks mitte tühistada varasemaid juhiseid, nii et ajaloolaste valik on igati vastuvõetav. Aeg annab siin arutust, mis jääb nende oskuskeeles ja mis üldkirjakeeles domineerima.
"On muidugi kahetsusväärne, et ajaloolastel on erimeelsusi olenemata sellest, et tegime nendega koostööd ja saatsime otsuse mustandigi näha," märkis Kerge.
"Oleme nendega kontaktis ja peame esimesel võimalusel nendega uuesti aru. Vähemalt selles oleme üksmeelel, et üks kolmest kirjutusvõimalusest (läbiv suurtäht) ei ole selles valdkonnas vajalik," lisas Kerge.
