Lambatapp: elektrikarjus ega valvekoerad hunte ei peata
Pühapäeva öösel murdsid hundid Paatsa hoiualal neli lammast karjamaal, mis on piiratud võrkaiaga ja kus pidasid vahti karjavalvekoerad. Lisaks sai kuus lammast vigastada, kusjuures kolme vigastatud lamba elutee tuli hädatapuga lõpetada, kirjutab Saarte Hääl.
Paatsas koos pojaga lambaid pidav Kaido Eigo ütles, et kümnel hektaril lambaid valvanud kaks Tatra mägede lambakoera seekord karja kaitsta ei suutnud. Oli äikeseline ja tormine öö ning ilmselt tõmbasid koerad saba jalge vahele ja läksid kas ilma või siis huntide eest oma varjualusesse peitu, arvas Eigo. Koerte ratastel varjualune asub kohast, kus hundid lammast sõid, kõigest 150 m kaugusel.
Kaido Eigo sõnul puudus pühapäeval rünnaku alla sattunud karjamaal elektrikarjus, mis pannakse üles täna-homme. Samas näitas augustis toimunud huntide rünnak, et võsavillemit ei pruugi tagasi hoida ka elektrikarjus.
Kaks nädalat tagasi murti kaks talle karjamaal, mida ümbritsev võrkaed oli varustatud 5000-voldise pingega elektrikarjusega, mis jookseb umbes 130 cm kõrguselt. Kuidas hunt sellisest aiast läbi tuli, ei oska Kaido Eigo selgitada, kuid selge on see, et aed ja elektrivool kiskjat peatada ei suutnud. Ka mõned päevad tagasi üles pandud videokaamera huntide tegutsemist kahjuks ei jäädvustanud.
Täna peaks Paatsa lammastele appi jõudma Šoti mägiveised, kelle karjatamist koos lammastega soovitasid lambapidajatele maaülikooli teadurid. Teadurid tõid näitena ühe Soomaa lambapidaja, kelle probleemid huntidega lõppesid väidetavalt pärast seda, kui lammaste juurde toodi Šoti mägiveised. Kuigi Kaido Eigo pole kirjandusest selle kohta midagi leidnud, võtab ta teadurite nõuannet siiski kuulda.
Eigo andmetel tahab riik lambakasvatajatele sisse seada nõude, mille kohaselt saavad hundikahjude korral hüvitist vaid need loomapidajad, kes on võtnud huntide eemalhoidmiseks ennetusmeetmeid. 45 ha suuruse ala tarastamiseks on Eigod rajanud 5 km võrkaeda ja varustanud selle elektrikarjusega. Kokku läheb aedade ehitamine maksma umbes 20 000 eurot, millest materjalikulu ehk poole vajalikust summast katab keskkonnaamet.
Kokku on hundid Paatsas sel aastal murdnud 13 lammast, eelmisel aastal võtsid võsavillemid seal elu 48 lambalt. Praegu on Eigodel põhikarjas umbes 200 lammast, kuid murdmiste jätkumisel kavatsevad nad lambapidamise lõpetada.
Kaido Eigo küsimusele, kui palju hunte peaks Saaremaal olema, olevat keskkonnaameti regiooni juht Kaja Lotman kirjalikult vastanud, et huntide arvukus sõltub nende käitumisest. "Kui nii, siis meile ei ole huntide käitumine sotsiaalmajanduslikult talutav," sõnas Kaido Eigo.
