Raport: Hillsborough' jalgpallikatastroofi uurimine oli suurim kinnimätsimine Briti ajaloos
Värskest raportist selgub, et 1989. aastal Inglismaal Sheffieldis toimunud Hillsborough' staadioni katastroof, milles hukkus 96 ja sai vigastada 766 inimest, viis „suurima kinnimätsimiseni ajaloos“. Raport kirjeldab, kui suures ulatuses võltsis politsei ütlusi ja püüdis süüdistada süütuid jalgapallifänne.
Kaalumisele tulevad süüdistuste esitamised õigusemõistmise takistamises ning on peaaegu kindel, et 96 hukkunu surma uurimist tuleb uuesti alustada. Kutsutakse üles ka vastutusele võtma neid, kes asjaga seotud olid, kirjutab Daily Telegraph.
Raporti koostanud uurimiskomisjonile anti ligipääs 450 000 ametlikule dokumendile ohvriterohke õnnetuse kohta, mis juhtus jalgpalli Inglismaa karikavõistluste matši ajal Liverpooli ja Nottingham Foresti vahel. Avastati, et ametnikud üritasid hukkunuid mustata, tekitades neile kuritegeliku mineviku, ning meditsiinitöötajad püüdsid tõestada, et nad olid purjus. Politsei ja kiirabitöötajad võltsisid sadu ütlusi, et tõrjuda kriitikat.
Sheffieldi võimud teadsid juba enne väga hästi, et jalgpallistaadion on ohtlik, öeldakse raportis, ning uurimisel ignoreeriti tõsiasja, et kuni pooled ohvritest oleks saanud päästa, kui päästjate tegevus oleks olnud parem.
Varasemad juurdlused on leidnud, et 1989. aasta 15. aprillil tehti viga rahvahulga kontrollimisel ülerahvastatud Leppings Lane'i terrassi juures, kui politsei lasi tuhandeid jalgpallifänne tunnelisse ja kahte väikesesse aedikusse, mistõttu tallati nad jalge alla ja litsuti vastu barjääre.
Suurbritannia eelmine leiboristlik valitsus andis aga uuele komisjonile loa uurida salajasi dokumente, sest ohvrite perekonnad olid mures kinnimätsimiste ja räpaste trikkide pärast.
Komisjon, mida juhtis Liverpooli piiskop James Jones, sai kinnitust oma halvimatele eelaimustele.
Leitud tõendid näitavad, et rahvahulga turvalisusest ei hoolitud ühelgi tasemel, vaatamata varasematele intsidentidele ülerahvastatud staadionidel, ning kogenematud juhid ei suutnud juhtunule korralikult reageerida.
Kõige hullem avastus oli aga see, et ajal, kui jalgpallivägivald oli Inglismaal laialdane probleem, üritati süü veeretada fännide õlule.
Leinavatelt sugulastelt küsiti pealetükkivaid küsimusi hukkunute joomisharjumuste ja käitumise kohta ning neile näidati laipu. Politseinikud otsisid hukkunute nimesid üleriiklikust arvutiandmebaasist, et nende mainet kahtluse alla seada.
Peakonstaabel ja kohaliku politseiföderatsiooni ametnikud kohtusid ning leppisid kokku, et tuleb luua „kaitse“, lootuses, et süüdistada saab „purjus piletita isikuid“. Kõrged ametnikud rääkisid omavahel „marodööritsevate fännide loomalikust käitumisest“.
Politseinike 164 tunnistusest 116-s tehti parandusi, et eemaldada sealt sõnad „kaos“ ja „paanika“. Eemaldati kriitika juhtimise ja raadio teel edastatavate käskude puudumise kohta. Negatiivseid kommentaare muutis ka kiirabi.
Politseinikele anti käsk mitte kirjutada midagi, „mis annaks põhjust arvata, et asi oli täielikult kontrolli alt väljunud“.
Isegi peaminister Margaret Thatcheri pressiülem nentis tol ajal Raudsele Leedile, et politsei „ennast kaitsev ja kohati pea valelik käitumine“ tundub „masendavalt tuttavlik“.
Hukkunute perekondi nõustav advokaat Michael Mansfield nõustub, et Hillsborough oli „suurim kinnimätsimine Briti ajaloos“ ning endine lordkantsler Lord Falconer ütles, et see oli „kooskõlastatud vandenõu tõe varjamiseks“.
Suurbritannia peaprokurör Dominic Grieve ütles, et raport on tõstatanud märkimisväärseid küsimusi ning ta kaalub, kas peaks taotlema kohtult otsuse tühistamist, mille järgi hukkusid inimesed õnnetuse läbi, et oleks võimalik uurida, kas neid ei tapetud hooletuse tõttu.
Krooniprokuratuurile avaldatakse survet politsei võimaliku õigusemõistmise takistamise ja ametiseisundi kuritarvitamise uurimiseks. Kohalikke võime ja jalgpalliklubi ametnikke võivad oodata süüdistused tapmises hooletuse tõttu, kui leitakse, et nad lubasid matšil toimuda, teades, et staadion ei olnud ohutu.
