Hannes Hanso: moslemite viha põhjused on ulatuslikumad kui lihtsalt üks film

Moslemite raevu põhjused on väga palju laiemad kui üks film ja käesolevate rahutustelainega elatakse välja pikemal perioodil akumuleerunud pahameelt läänemaailma vastu, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Hannes Hanso.

"Moslemid tunnetavad, et lääs on neid sajandite jooksul kuritarvitanud," rääkis Hanso Delfile. "Algselt kuritarvitati neid koloniaalvõimude poolt, nüüd nafta ja gaasiga varustajatena."

Hanso sõnul on paljude moslemite vaatenurgast sõjad Iraagis ja Afganistanis samuti lihtsalt välisriikide rünne nende suveräänsuse ning uhkuse vastu. "Ka lääne, eriti USA, lähedased liitlassuhted Iisraeliga kuuluvad samasse kategooriasse," lisas ta.

Hanso sõnul ei saa paljud inimesed maailmas, mitte ainult moslemid, aru, miks ikka veel ei ole lastud tekkida Palestiina riigil. "Seda võetakse kui soovi moslemeid alandada," võrdles Hanso. "Mõnede inimeste silmis on maailm väga must-valge. Näiteid võiks siin tuua palju."

Palju topeltstandardeid

Hanso pööras tähelepanu lääne poolt aastakümneid regioonis kasutatavale sõnavarale, millest näeme, et kaksikstandardeid on väga palju.

"Kogu jutt demokraatiast, inimõigustest ja väärtustest kaotab igasuguse tähenduse kui mängu tulevad reaalsed suurriiklikud huvid," kõneles Hanso.

Tema sõnul on lääs olnud tolerantne, isegi sõbralik väga ebameeldivate, üdini korrumpeerunud, autoritaarsete ja vägivaldsete valitsejatega – seni kuni need esindasid lääne huve. "Näiteid sellistest suhetest on palju ka täna," sõnas ta.

Seetõttu leiabki Hanso, et moslemite viha põhjused on kindlasti palju ulatuslikumad kui lihtsalt üks film.

Moslemid tunnetavad alavääristamist

Vastates küsimusele, millised järeldused peaksime me täna tegema, tõdes Hanso, et järelduste tegemiseks on põhjuseid olnud ka varem küllaga.

See, et film tehti USA-s ei ole Hanso sõnul esmatähtis. "Tähtis on pigem see, et teatav osa moslemimaailmast tunnetab, et neid ei respekteerita ja püütakse lääne poolt igati alavääristada," ütles Hanso.

Ta meenutas, et praeguste rahutuste ajendiks olev film, mis moslemid vihale on ajanud, ei ole esimene kord, mil sarnased raevukad reaktsioonid aset leiavad.

"Salman Rushdie raamat „Saatanlikud värsid“ 1989. aastast kutsus moslemite hulgas esile väga raevuka reaktsiooni," rääksi Hanso. "Kirjaniku tapmise eest pakuti välja mitme miljoni dollari suurune pearaha. Moslemite viha oli ennekõike suunatud Suurbritannia vastu, ehkki Rushdie ise on hoopis india päritolu kirjanik."

Ka Taani karikaturi pilapildid prohvet Mohammedist said ajendiks paljudele läänevastastele rünnakutele, eriti Afganistanis. "Kannatasid kõik liitlased, mitte ainult Taani," märkis Hanso.

Koraani hiljutine rüvetamine Bagrami õhuväebaasis kutsus esile laialdase pahameelelaine paljudes moslemiriikides, lisas Hanso veel ühe näite paljudest.

Vihased rahvahulgad on eluga rahulolematud

Vihased rahvahulgad ei tee Hanso sõnul suurt vahet, kes antud filmi taga on. Lääneriike ja nende kodanikke peetakse teatud inimestegrupi poolt kõiki ühtmoodi vaenlasekujudeks.

"Oleks Benghazis, kus USA suursaadik ja veel mõned ameeriklased hukka said, olnud samal ajahetkel vales kohas ükskõik milline eurooplase välimusega inimene, oleks ilmselt ka tema mõrvatud," pidas Hanso võimalikuks.

Probleem on tema sõnul selles, et eluga rahulolematud ja vihased noored mehed ei oma paljudes maailma riikides mingeid tulevikuväljavaateid.

"Palju on töötust ja vaesust, samuti harimatust. Elanikkonna kasv on väga kiire, see ainult lisab probleeme. Selliste inimestega on väga lihtne manipuleerida. Vaja on ainult ettekäänet," loetles Hanso rahutuste tekkepõhjuseid.

Moslemid pole märatsevad koletised

Hanso ei usu, et enamus märatsevatest rahvahulkadest suudaks praegu vahet teha eestlastel või teistel euroopa rahvustel. Seetõttu soovitab ta moslemiriikidesse reisivatel inimestel olla ettevaatlik. "Problemaatilistesse piirkondadesse on ilmselt targem minna siis, kui asjad on maha rahunenud," tõdes ta.

Olles ise araabiamaailmas üsna palju käinud ja külastanud ka 20-25 moslemiriiki märkis Hanso, et tegelikult on 99,9 protsendi ulatuses tegemist ülimalt toredate inimestega.

"Ei maksa praeguste sündmuste taustal endale maalida pilti moslemitest kui märatsevatest koletistest," tõdes Hanso. "Praktiliselt iga neljas inimene maakeral on moslem."