Rein Luik: Audru ringrada - Eesti ringraja(spordi) reanimatsioon
Seisin eelmisel pühapäeval kesk mootorite põrinat uuenenud Audruringi ringrada ja hinges valitsesid vastakad tunded. Ühest küljest hõiskas süda rõõmust, et lõpuks ometi on Eestis üks korralik statsionaarne ringrada, aga teisalt tilkus verd meie traditsiooniderohke ja kuulsusrikka ringrajaspordi olukorra pärast.
Veerandsada aastat on juba kulunud ajast, mil nõukaaja lõpul varises kokku plaan ehitada Muugale ringrada Moskva rahadega. Iseseisvus tõi esialgu kaasa majandusraskused, kuid ringrajaplaanidest ei loobutud ja projekte uue ringraja ehitamiseks sündis praktiliselt iga paari aasta tagant. Väo, Viimsi, Rae olid nendest suuremad, mis aga kõik erinevatel põhjustel surid juba eos.
Kogu möödunud kahe aastakümne jooksul oli meil vaid see üks ja ainus Audru ringrada, mis teenis ustavalt, aga seda siiski ainult võistluste ajal. Osa rajast oli igapäevaselt kasutusel liikluseks, mis tähendas ringrajasportlastele treenimisvõimaluste puudumist. Sellele vaatamata viidi seal läbi isegi rahvusvahelisi võistlusi Põhjamaade sportlaste osavõtul, Soome, Läti ja Balti meistrivõistluste etappe.
Pealtnäha ju kõik toimis ja tegevus käis, aga... Samal ajal kui pidevalt sündis uusi ringrajaprojekte ja kogu auto-motospordi ringkondade jõupingutused kulusid võitlusele nende elluviimise eest, Audru ringrada lagunes ja spordiala kippus kiratsema. Kuigi mõtted liikusid pidevalt raja uuendamise suunas, blokeerisid arendustöid ja investeeringuid ka vaidlused ringraja opereerimise üle.
Kõik need asjaolud kokku aga tapsid vähehaaval ringrajasporti tervikuna, sest kaua see sportlane ikka jaksab alaga tegeleda kui lähimad korralikud treenimisvõimalused asusid naaberriikides. Vähe sellest, et Audru rada oli liialt lühike ja asfalt lagunemas, puudusid ju ka abihooned. Mootorrataste poolel kasvas krossisõidu harrastajate arv ja autospordi poolel käisid isegi paadunud ringrajahundid rallisõitu proovimas.
Enamik spordialasid vajab võistlusteks ja treenimiseks baase. Nii nagu ujujad vajavad basseine ja kergejõustiklased staadione, ei saa autosporti harrastada ilma ringrajata. Ja just siit koorubki välja uuenenud Audru ringraja tähtsus. Piisava pikkusega, korraliku teekattega ja rahvusvahelistele ohutusnõuetele vastav rada, kus on ka abihooned võistlusautode ja –tsiklite putitamiseks, sportlaste jaoks elementaarsed pesemisvõimalused ning tribüünid pealtvaatajatele, ongi see baas, mida ringrajasport täna vajas nagu õhku.
Küsimus pole ju ainult selles, et tänastel sportlastel kuskil sõita oleks, vaid ka spordiala tulevikus. Näiteks kardispordis, mis ju „suure“ autospordi peamine toitja noorsportlastega, on täna suhteliselt populaarne ja osalejaid palju. Aga kui palju nendest noortest poistest-tüdrukutest, kes jõudmas ikka, kus aeg oleks kartautost ümber istuda vormeli või kereauto rooli, otsustaksid autospordi kasuks nähes lagunevat ringrada ainsa treenimisvõimalusena?
Valminud Audru ringrada annab võimaluse siia meelitada ka mõne suurema rahvusvahelise sarja etapi. Loomulikult pole mõtet unistada mingist vormel-1 tasemest, sest selle jaoks polegi see rada ehitatud, aga kindlasti on ringrada sobiv mitmetele vormeli- ja seeriaautode sarjadele. Nagu näiteks 2-liitriste vormel-Renault autode etapid, sest nii Euroopa kui Põhjamaade vastavates sarjades sõidab ka hetkel mitu meie lootustandvat noorsportlast. Aga on ka mitmeid teisi võistlussarju, mis Audru ringrajale sobivad.
Just sellised rahvusvahelised võistlused, kus osalemas ka meie omi sportlasi, pakuvad huvi nii publikule, aga ka praegustele ja tulevastele sportlastele. Eks ole ju noorel võidusõitjal, kes üritab rahvusvahelisel tasemel läbilööki, vaja vahel koduseinte toetust tunda. Ja teisalt oleks sellise võistluse kodukamaral nägemine suureks motivaatoriks ka nendele noortele, kes alles oma tuleviku üle mõtteid mõlgutamas.
Kõik eelnenud jutt puudutab Audru ringraja olulisust ringrajasporti silmas pidades. Samas ei tähenda see, et seal saab harrastada vaid üht spordiala. Ringradasid üle maailma kasutatakse ka näiteks rulluisutamiseks ja jalgrattasõiduks. Ja miks mitte näiteks talvel rajada sinna suusaradasid, kui raja ääres on olemas soojad ruumid pesemiseks ja riietumiseks. Samas annab ringrada võimaluse ka sõidukoolituseks, eriti selliste juhtide õpetamiseks, kes igapäevatöös vajavad oskust kiirelt ja sealjuures ohutult sõita. Selliseid juhte vajavad nii kiirabi, politsei, päästetöötajaid kui ilmselt ka armee.
Võimalusi, mida vastvalminud Audru ringrada pakub, on mitmeid, aga ennekõike tähendab see ikkagi šanssi reanimeerida meie ringrajasport.
