Urmas Reinsalu: kõige tähtsam on inimeste sissetulekute kasv

Delfi avaldab täismahus kaitseministri mõtted 2013. aasta eelarve ja selle kujunemise kohta.

Järgmise aasta eelarve puhul on minu jaoks olulisem, et see toetab reaalselt inimeste sissetulekute kasvu. Inimeste madal sissetulek on meie tänane probleem number üks. Eile valitsuse poolt kokku lepitud eelarve ei luba järsku buumisarnast sissetulekute hüpet, mis riigi rahanduse kraavi võiks keerata. Eelarve kulud ja tulud lähtuvad eelarve tasakaalu põhimõttest ja see on eeldus jätkusuutlikule majanduskasvule.

Uuel aastal ei tõsta me otseseid makse, mis halvendaks majanduskliimat. Majanduskeskkonna areng lubab rahandusministeeriumil prognoosida järgmisel aastal üldiseks palgakasvuks 5,6 protsenti. Töötukindlustusmaksu alandamine jätab inimestele rohkem raha kätte ja toetab uute töökohtade loomist. Jätkuvad töötute ümberõppe programmid ja asume toetama kasvufaasis olevaid ettevõtteid läbi loodava balti innovatsioonifondi.

Seetõttu on õiglane, et kasvama peavad ka riigitööl olevate inimeste sissetulekud. Järgmisel aastal kasvavad riigitöötajate personalikulud läbivalt 4.4 protsenti. Lisaks on lubanud mitmed ministrid arvestades olulisi probleeme nende valdkondades naha ette täiendavaid lisavahendeid. Sissetulekute kasv on elukallidust arvestades hädavajalik ka pensionäridele. Nii tõusebki järgmisel aastal alates 1. aprillist keskmine pension 5 protsenti.

Selleks, et inimeste sissetulekud kasvaksid püsivalt, on vaja toetada haridust. Järgmisel aastal rakendub taies mahus tasuta kõrghariduse reform. Lisaks jõustub vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem. Nii saab järgmisel aastal õpetaja alampalk olema 715 eurot ning õpetaja keskmine palk tõuseb haridusuuenduste käigus järgmisel aastal vähemalt 860 euroni.

Siseturvalisuses on selgeks prioriteediks panustamine inimeste palkadesse, võitlusse raske varjatud kuritegevusega ja elupäästevõimekuse tugevdamine. Konservatiivse ideoloogia oluliseks nurgakiviks on tegelemine probleemide põhjustega ehk õnnetussurmade ja kuritegevuse ennetamisega. Need tegevused saavad eelarve abil juurde olulist hoogu.

Saavutasime koalitsioonis kokkuleppe peretoetuste tõusu osas. See toetusmeede peaks leevendama toimetulekuraskustes perede majanduslikke muresid. Nii kahekordistub vajaduspõhine lapsetoetus 1. juulist järgmisel aastal. Alates kolmandast lapsest tõuseb lapsetoetus järk-järgult 95 euroni. Järgmisest aastast hakkab kehtima ka tasuline 10 päevane isapuhkus pärast lapse sundi.

Perede kuludest suure osa muudustavad eluasemekulud. Kortermajade soojustamise programmiga on selleks aastaks renoveeritud juba ligi 40 000 inimese kodud ja nende soojakulud on kahanenud ligi 40 protsenti. Otsustasime, et kortermajade soojustamise programm jätkub ka järgmisel aastal. Uuest aastast kaob ka kodualune maamaks. Sellega kaasnev maksulaekumise vähenemine kompenseeritakse omavalitsustele. Et töökohad maalt ei kaoks, on vaja toetada meie põllumehi ning sellest lähtuvalt jätkame põllumajanduse otsetoetuste maksmist.

Kokkuvõttes lähtub eile kokku pandud eelarve põhimõttest, et ennekõike saab üldine sissetulekute tõus tulla läbi majanduskasvu. Riigi ülesanne on tagada stabiilne majanduskeskkond ning luua eeldusi edasiseks majandusarenguks. Samas on haridus, sisejulgeolek ja perede sissetulekute tõus valdkonnad kuhu lisaraha suunamine on möödapääsmatu.

Urmas Reinsalu
Kaitseminister ja IRL-i esimees