Enne Rootsi välisministriks nimetamist oli Bildt Rootsi PR-firma Kreab juht aastatel 2004-2006, kirjutab Aftonbladet. Kreab on asutatud 1970. aastal Stockholmis nime all Kreativ Information AB Jan-Erik Anderi, Peje Emilssoni ja Peder Olini poolt, kellel kõigil oli Rootsi moderaatide partei taust. Sama erakonna liige on ka Bildt.

Kreabi klientide nimekirjas pole mitte ainult suured ettevõtted ja organisatsioonid, vaid ka valitsused. Üks riikidest, mis Kreabi teeneid kasutab, on Gruusia Vabariik – üks USA-le ülimalt suurt huvi pakkuv pudelikael naftatranspordiks Kaukaasiast, kirjutab Rootsi ajaleht.

Leping Gruusia ja Kreabi vahel sõlmiti Bildti kontaktide abiga 2006. aasta sügisel. Isaksson kinnitas seda Aftonbladetile.

Kas on tõsi, et Gruusia oli Carl Bildti klient, küsis Aftonbladet Isakssonilt.

„Jah, just nii, täpselt. Carlil olid seal head kontaktid, kui ta oli Kreabi juht. Aga kohe, kui ta sai välisministriks, loobus ta kõigist ülesannetest. Ma ei usu, et tal oli aega suhelda nendega ja hakata nendega tööd tegema pärast välisministriks saamist,“ ütles Isaksson.

Isakssoni sõnul oli Kreab Gruusia „lisakäteks Brüsselis“.

„Me aitasime nende valitsusparteil saada lähedasemaid suhteid poliitikute ja institutsioonidega. Me aitasime neid meediaga suhtlemisel: et nende lugu jutustataks meedias õigel viisil,“ seletas Isaksson.

Viis päeva pärast välisministriks nimetamist 2006. aasta oktoobris loobus Bildt tööst Kreabis. Bildtil on Euroopa Liidu tipus jätkuvalt lähedased suhted Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga ning ta on Gruusiat ametlikult külastanud 11 korda.

Mitmed juhtumid on aastate jooksul tekitanud küsimusi Bildti suure Gruusia-armastuse kohta, kirjutab Aftonbladet.

2008. aasta jaanuaris toimunud Gruusia presidendivalimised kutsusid esile rahvarahutused ning Rootsi suursaadik Hans Gunnar Adén teatas Bildtile ministeeriumi valimiste võltsimise kahtlustest.

Samal ajal kirjutas Bildt oma blogis: „Valimistulemust ei saa kahtluse alla seada“ ja „Meil on kõik põhjused õnnitleda Gruusiat valimiste puhul, mis – vaatamata puudustele, mida on esile toodud – näitavad riigi selget demokraatia ja majandusreformide valikut“.

Veidi pärast seda tulid rahvusvahelised vaatlejad ometi välja kommünikeega, milles räägiti „tõsistest puudujääkidest“.

Suursaadik Adén kutsuti järgmisel aastal tagasi. Aftonbladeti allikate teatel oli põhjus see, et Bildt pidas teda liiga režiimikriitiliseks.

2008. aasta augustis puhkes viiepäevane sõda Gruusia ja Venemaa vahel Lõuna-Osseetia pärast.

Euroopa Liidu ministrite nõukogus võrdles Bildt Venemaad Natsi-Saksamaaga. Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner käskis tal siis WikiLeaksi dokumendi järgi „lõuad pidada“.

Bildtile öeldi pärast seda ära külaskäik Moskvasse ning Venemaa esindajad keeldusid tulemast tippkohtumisele Rootsi. Isegi Rootsi tippdiplomaat Jan Eliasson oli Bildti suhtes kriitiline.

„Rootsi välisminister peab suutma rääkida kõigi osapooltega,“ ütles Eliasson Svenska Dagbladetile.

Kui Euroopa Liit moodustas pärast sõda komisjoni, tahtis Gruusia valitsus WikiLeaksi dokumendi järgi uurija välja vahetada – Bildti poolt isiklikult välja valitud Svante Cornelli vastu, kes oli seotud USA algatatud Gruusiat läbiva naftajuhtmeprojektiga.

PR-kampaania kaotati siiski ning Euroopa Liidu raport kritiseeris Venemaad teravalt, kuid tõdes ka, et sõja algatas Gruusia „õigustamatu“ rünnak.

Bildt kirjutab oma blogis tihti Gruusiast, kohtumistest sealse valitsuse esindajatega ja integratsioonikõnelustest Euroopa Liiduga.

Alles selle aasta 5. septembril võis kummikutes Bildti näha Gruusia idaosas Kahheti piirkonnas Saakašvili viinamarjaistanduses marju korjamas.

Aftonbladet püüdis ka Bildti endaga ühendust saada, kuid sai vastuseks vaid e-kirja:

„Mul pole kunagi olnud mingit ärisuhet Gruusiaga. Ma tean, et on isikuid, kes levitavad aktiivselt selliseid väiteid, aga see on kõikidel juhtudel vale.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena