Vandeadvokaat Glikman riigikogus: Eesti õigussüsteemi suurim õnnetus on kohtueelne inkvisitsioon
Täna riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul esinenud vandeadvokaat Leon Glikman nentis, et kahjuks leidub liiga palju neid juhtumeid, kus korralikud inimesed jäävad seaduste hammasrataste vahele ning suurimaks probleemiks on kohtueelne inkvisitsiooniline menetlus.
„Vaatamata Eesti väiksusele ja sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus võtab menetlusse väga väikese osa asju, on ilmne, et Eesti suhtes on korduvalt tuvastanud põhiõiguste rikkumisi. Siinkohal on just küsimus selles, et osa seadustest ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile vastavad,“ rääkis Glikman.
Euroopa inimõiguste konventsioon mõjutab eelkõige tavalist korraliku süsteemi hammasrataste vahele jäävat isikut. Tavaline karjäärikurjategija konventsioonist väga palju lugu ei pea, aga selliseid tavakodanikke, kellele on tekitatud põhjendamatute kriminaalasjadega ülimalt suuri kannatusi, on hävitatud tervist, vara, mainet jne, neid on väga palju, rääkis Glikman. "Ma julgen öelda, et isegi suur osa minu tsiviilklientuurist on ühel või teisel teel sattunud riigipoolsete rünnakute alla, mis iseenesest ei ole normaalne."
Glikman rõhutas, et Eesti õigussüsteemi suurimaks õnnetuseks on inkvisitsiooniline kohtueelne uurimine. „Õiguslikult vildakale inkvisitsioonilisele kohtueelsele menetlusele järgnev kohtumenetlus loob üksnes võistleva menetluse illusiooni. "Kellel küll tuli pähe selline süsteem üle võtta nõukogude ajast ja miks seda pole reformitud, on mulle täiesti arusaamatu. Ma ühes artiklis võrdlesin seda tagaaeda pandud vana Moskvitši kerega, mis risustab aeda, aga mitte kunagi sõitma ei hakka. Sellisele vildakale süsteemile ei ole võimalik rajada võistlevat kohtumenetlust."
Nii et võistlev kohtumenetlus, mis rajaneb inkvisitsioonilisel eeluurimisel, on automaatselt ebaõige, kuna ükskõik, mida ehitatakse mädasele vundamendile, ei toimi, rääkis ta.
„Kindlasti pean ülimalt oluliseks, et seadusandja kehtestaks kohtueelse menetluse tähtajad. Praegu võidakse ükskõik millist kriminaalasja menetleda ükskõik kui kaua, inimest ruineeritakse rängalt ja tema saatus jääb kauaks ebakindlaks,“ lisas Glikman. „Samuti vajame vahistust reguleerivate seaduste muudatusi ning seadusemuudatust, mis võimaldaks kohtul ilmselgelt põhjendamatu kriminaalasja lõpetada.“
