Riigiprokuratuur ei näe alust uurida Tallinna Sadama kai ehitust
Riigi peaprokurör Norman Aas vastas täna riigikontrolöri taotlusele, milles paluti riigiprokuratuuril kontrollida Põhja ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust KMG Inseneriehituse AS suhtes.
Olles läbi vaadanud asjakohased materjalid, jõudis riigiprokuratuur seisukohale, et ringkonnaprokuröri otsus kriminaalmenetluse mittealustamiseks kelmuse tunnustel oli seaduslik ja põhjendatud, kuna puuduvad kelmuse elementaarsed objektiivsed koosseisutunnused.
Riigiprokuratuur viitab oma kirjas seejuures riigikohtu otsusele, mille järgi eeldavad kelmuse objektiivsed tunnused pettust, st teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse, teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu.
Riigikontrolli poolt tõstatatud kelmuse kahtluse alusel saab eksitusse viidud isikuks olla AS Tallinna Sadam. Samas tuleb tähele panna, et ka väidetava juriidilisest isikust kannatanu puhul saab esitusse viia üksnes konkreetseid füüsilisi isikuid, kellena antud juhul tulevad kõne alla 09.02.2009 lepingumuudatused allakirjutanud AS Tallinna Sadama juhatuse liikmed.
Riigikontrolli poolt esitatud materjalid viitavad aga sellele, et kõnealused lepingumuudatused allkirjastanud AS Tallinna Sadama juhatuse liikmed on ka täna, teades kõiki toimunu asjaolusid tänu auditile, jätkuvalt seisukohal, et neid eksitatud ei ole.
Riigikontroll viitab ka võimalusele, et tegemist ei olnudki AS Tallinna Sadama poolse eksimusega ja lepingu muudatuse tegelikuks eesmärgiks oli kompenseerida töövõtjale terase järsust hinnatõusust tekkinud lisakulud. Selle oletuse kinnituseks riigikontrolli poolt prokuratuurile edastatud materjalid aga rohkem infot ei sisalda. Seega on võimalik seos terase hinnatõusu ja lepingu muudatuste vahel üksnes teoreetiline, mis ei ole piisav kriminaalmenetluse alustamiseks.
Riigikontroll uuris uue kai ehitamist Muuga kaubasadamasse ja leidis oma aruande eelnõus, et Tallinna Sadam sai kaiehitusega 2,4 miljonit eurot kahju. Riigikontrolli auditi tööversioonis seisis, et Tallinna Sadama juhatus ei täitnud kai ehitamisel piisavalt ettevõtjatelt nõutavat hoolsuskohustust.
AS-i Tallinna Sadam nõukogu arutas 14. augustil Muuga konteinerterminali 17. kai rajamise ehitushanget puudutava riigikontrolli aruande eelnõu, riigihankele tehtud õiguslik analüüs ettevõtte teatel hanke läbiviimise protsessis ühtegi rikkumist ei tuvastanud.
Tallinna Sadama juhatuse kinnitusel tugineb tööde kallinemine tugineb faktilistele kulutustele ja on põhjendatud. "Kokkuvõttes kujunes objekt Tallinna Sadama jaoks hankelepingus ettenähtust odavamaks ja saavutati parem tulemus."
860 miljoni kroonise ehituslepingu lõpphinnaks kujunes Tallinna Sadama teatel 849 miljonit krooni.
