Hiina välispoliitikastrateeg: Hiina ja Jaapani vahel kummitab sõda
Kui kumbki pool oma positsioonidelt vaidlusaluste Senkaku/Diaoyu saarte küsimuses ei tagane, kummitab sõja puhkemine Hiina ja Jaapani vahel, hoiatas Hiina üks mõjukamaid välispoliitilisi strateege Yan Xuetong.
„On olemas oht, et Hiina ja Jaapani vahel tekib sõjaline konflikt,“ ütles Yan, kes on tuntud karmi liini pooldajana, vahendab Daily Telegraph.
„Üks riik peab tegema järeleandmisi. Aga ma ei näe, et Jaapan teeks järeleandmisi. Ma ei näe, et kumbki pool teeks järeleandmisi. Mõlemad pooled tahavad lahendada olukorra rahumeelselt, aga kumbki pool ei suuda pakkuda õiget lähenemist,“ ütles Yan.
Hiinlane hoiatas, et kui üks pooltest ei tagane, võib Aasias korduda Falklandi saarte konflikt.
„Rääkides üldiselt, rahvusvaheliste suhete teooria järgi konflikti eskaleerumine kahe riigi vahel ilma ühe poole järeleandmisteta ei peatu, kuni toimub sõjaline kokkupõrge, nagu Suurbritannia ja Argentina vahel,“ rääkis Yan.
Ta lisas: „Hiina ajab väga tolerantset poliitikat mujal, väiksemate riikidega. Aga Jaapani juhtum on teistsugune. Meie vahel on ajalugu. Jaapan on suurvõim. Ta peab ennast regionaalseks ja mõnikord ka ülemaailmseks jõuks. Nii et Hiina võib pidada Jaapanit väga loomulikult võrdseks. Ja kui me oleme võrdsed, ei tohi meid torkida. Ei tohi teha viga.“
Yan on Tsinghua ülikooli rahvusvaheliste suhete dekaan. Selles eliitkoolis on õppinud nii Hiina praegune president Hu Jintao kui ka tema tõenäoline järeltulija Xi Jinping.
Yan on ka üks Hiina esindajatest Aasia-Vaikse ookeani julgeolekukoostöö nõukogus.
Yan ennustas, et kui tekiks sõjaline vastasseis Hiina ja Jaapani vahel, ei sekkuks USA füüsiliselt.
„Ma ei arva, et nad saadaksid sõdureid rahvavabastusarmee vastu võitlema,“ ütles Yan. „Nad sekkuksid, aga sekkuda saab mitmel erineval viisil, pakkudes luureandmeid, laskemoona, poliitilist toetust, logistilist abi ja nii edasi.“
Yani sõnul ootab ta, et ükskõik kes ka USA presidendivalimisi ei võidaks, karmistub USA poliitika Hiina suhtes.
„Majanduse mõttes on Hiina ja USA partnerid. Julgeoleku mõttes on nad rivaalid. Me mõlemad teame, et me ei saa omavahel läbi. Mõlemad pooled on alati valvel teise sõjalise poliitika suhtes,“ ütles Yan.
„Tulevikus muutuvad tähtsamaks sõjalised suhted. Sellel on lihtne põhjus: Ameerika hegemoonia rajaneb sõjalisel võimekusel ja sõjalisel edumaal Hiina ees. Kui Hiina seda edumaad vähendab, hirmutab see USA-d,“ rääkis Yan.
Ta lisas aga, et Hiina peab üha rohkem muutma oma välispoliitikat suunavat ideoloogiat. „Deng Xiaoping ütles, et Hiina ei peaks omale võtma liidrirolli, sõlmima liite, vaid keskenduma majandusele. See lõhe Hiina rahvusvahelise staatuse ja välispoliitika vahel laieneb. Me oleme jõudnud punkti, kus Hiina peab tõsiselt kaaluma uut poliitikat, mis on kooskõlas tema rahvusvahelise staatusega. Ma ei tea, millal see juhtub, aga see ei ole väga kaugel,“ sõnas Yan Xuetong.
