Urmas Sule: tervishoius valitsevast pingest väljatulemiseks on kolm võimalust
Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on tervishoius valitsevast pingest väljatulemiseks lühemas perspektiivis kolm võimalust – patsiendi omaosaluse tõstmine, haigekassa reservide kasutamine ning haigushüvitiste eraldamine haigekassa eelarvest, viimase ettevalmistamisega tegeleb juba ka sotsiaalministeerium.
"Lähiaastatel ei ole meil väga suurt seadusandluse muudatus läbi viia võimalik," rääkis Sule Vikerraadio saates "Reporteritund". Tema sõnul on üks võimalus, kust tervishoidu rahastada patsiendi omaosaluse tõus mõistlikul määral, sõltumata sellest, et see on ebapopulaarne.
Teiseks võimaluseks, kust täiendavaid vahendeid võiks tekkida on Sule sõnul haigekassa reservide kasutusele võtmine ning kolmanda võimaliku muudatusena näeb Sule, et haigushüvitised on vaja haigekassa rahastamisest välja viia.
Sule lisas, et kõigile on teada, et tulevikus Eesti ühiskond vananeb, tööealiste inimeste hulk väheneb ja hüve saajate hulk kasvab, kuid sellest tulenevate probleemide lahendamiseks on veel natuke aega.
Omaosaluse tõus
Sotsiaalminister Pevkur ei välistanud, et laua peale tuleb panna kõik valikud. „Kui ikkagi haigla voodipäeva maksumus ei kata täna ära toidu hinda, siis tuleb see üle vaadata ja samamoodi ka visiiditasu,“ rääkis Pevkur. Ta meenutas, et seaduse järgi võib visiiditasu kasvada tarbijahinnaindeksi võrra.
Arstide liidu esimehe Andres Korgi sõnul ei tohi patsiendi omaosalust tervishoius tõsta, sest arstid näevad pidavelt, kuidas patsiendid tulevad vastuvõtule ja nende tervis ei ole paranenud, vastuvõtu käigus aga selgub, et patsient pole määratud ravimit välja ostnudki, sest tal pole raha.
Seadusemuudatus on ettevalmistamisel
Haigushüvitiste väljavõtmine haigekassast on Pevkuri sõnul juba varem välja pakutud. 2011. aastas kevadel kirjutati see juba koalitsioonilepingusse.
"Kui inimene on haige, siis teda ravitakse haigekassa süsteemi rahadega, kui inimene puudub töölt haiguse tõttu, siis see on üks osa töövõimetuse süsteemist ja seda makstakse vastavalt tema kindlustuse panusele - haigus on ju ajutine töötuks jäämine," selgitas ta haigushüvitise põhimõtteid.
Ministri sõnul kirjutatakse sotsiaalministeeriumis selle kohta juba konkreetseid seadusesätteid. „Järgmise aasta esimese kvartali lõpuks peavad need seadusesätted olema välja pakutud,“ esitas minister perspektiivi. „Siis tulevad väga tulised debatid, kas ja kui õiglane see süsteem on.“
Omaosaluse tõstmine pole hea idee, see on niigi kõrge
Praxise analüütiku Riina Sikuti sõnul on positiivne, et haigushüvitiste väljaviimiseks haigekassa eelarvest on ettevalmistused käimas, kuid muret tekitab omaosaluse tõstmise idee. „Riikides, kus omaosalus on kõrgem, on ka sissetulekud kõrgemad,“ tõdes Sikut.
Sikut märkis, et kõige madalama sissetulekuga inimesed jaksavad ainult osta retseptiravimeid, aga nad ei jaksa osta enam prille ja külastada hambaarsti.
Pevkuri sõnul on sellekohane seadusemuudatus just tehtud ja sellest nädalast kadus ära senine 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50-protsendilise soodustusega ravimite puhul.
Senise korra järgi hüvitas haigekassa 50%-lise soodustusega retsepti puhul küll poole selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 12,79 eurot ühe retsepti eest. Tänasest alates see piirmäär kadus ning seetõttu muutuvad ravimid inimeste jaoks odavamaks.
