Eero Merilind: Rohkem tähelepanu meeste tervisele!
Nii nagu maailmas, on ka Eestis toimunud majanduselus nihkeid ja muutusi ning eelarvekärped on tabanud kõiki valdkondi. Tervishoiusüsteem siiski veel toimib - skeptikute prognooside alusel kõigest kolm ning optimistide hinnangul veel viis aastat ja seda põhjusel, et meie haiglad on üles ehitatud ärimudelile, milles ei ole kohta tervele inimesele.
Haiglad hakkavad kaotama oma sissetulekus, kui elanikkond muutub tervemaks. Siinkohal oleks vaja mõtteviisi muutust - haiglad peavad rohkem keskenduma tervise edendamisele ja pakkuma kogukonnale teenuseid, mis ennetaksid haigestumist ning aitaks ka peale haigust taastuda-kohaneda. Praegu on olukord sageli selline, et patsient toimetatakse kiirabiga haiglasse, samal päeval on operatsioon ja järgmisel päeval saadetakse ta joonelt koju, sest voodikoht vajab vabastamist. Taoline süsteem peaks asenduma sihipärase tegevusega, kus fookuses on haiguste ennetamine ning inimsõbralikkus.
Kui me vaatame haigekassa eelarvet, siis kulub haiguste ennetamisele 1,4 protsenti, mida on ilmselgelt vähe. Riiklike tervist edendavate programmide mahtusid on kärbitud ning seni edukalt tegutsenud südame veresoonkonnahaiguste ennetamise, diabeedi ning vähi varajase avastamise projektid vaevlevad teadmatuses, kuna nad ei tea, kas nad saavad oma tegevusega edaspidi jätkata. Antud olukorras on selliste projektide unarusse jätmine väga halb, kuna tervishoiusüsteem seisab püsti tänu maksumaksjale. Mida tervem on inimene, seda priskem on ka riigi rahakott.
Tervena elatud eluaastate arv suurenes vahemikus 2005-2009 ja on hakanud nüüd taas langema. Selle põhjuseks võib pidada majanduslangust ning sellest tingitud sissetulekute vähenemist. Väikese sissetuleku korral on väga raske suunata inimest tegema tervislikke valikud, mistõttu võib tekkida kergesti suletud ring: väikesed sissetulekud toovad kaasa tervise halvenemise, mis tähendab veelgi väiksemad sissetulekud. Kindlasti tuleb panustada rohkem tervislike eluviiside propageerimisse. Tegelikult on need ju lihtsad tõed, mis aitavad inimesel oma elu elada tervemalt - probleem on aga selles, et need tõeterad pole piisavalt juurdunud meie inimeste mõttemaailma.
Eesti meeste ja naiste eluea vahe on üks suuremaid Euroopa riikides, ulatudes 10 aastani. See tähendab, et eesti naine elab pensionieas üksikuna. Tubakas, alkohol, vigastused, südamehaigused või vähk on mehe tema kõrvalt ära võtnud juba viiekümne aastaselt, parematel juhtudel veidi hiljem. Fakt on see, et kuigi meeste esimene infarkti laine on viiekümnendates, ei ole täna enam haruldane juhus, kus infarkt tabab neljakümneaastast. Meeste tervise parandamiseks ja kahjulike harjumiste vältimiseks lisatakse tervist kahjustavatele toodetele aktsiisi, kuid vajalik oleks ikkagi ka süsteemne lähenemine.
Riiklik terviseprogramm peaks algama juba lasteaiast, õpetades tegema tervislikke valikuid ja soodustama tervislikku eluviisi. Koolides võiks programm jätkuda tervisliku õpikeskkonna ning koolitoiduga, täiskasvanute puhul regulaarsete tervisekontrollidega perearsti juures. Lisaks naistele tehtavate rinnanäärme ja emakakaela vähi skriiningprogrammidele, tuleb skriiningprogramme laiendada ka meeste tervise probleemidele.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Tallinna Harta (2008) ütleb, et investeerides tervisesse, investeerime inimarengusse, sotsiaalsesse heaolusse ja jõukusesse. Kuigi ka tervis on väärtus omaette, aitab tervise paranemine kaasa sotsiaalse heaolu kasvule, mõjutades majandusarengut, konkurentsivõimet ja tootlikkust. Hästi toimivad tervisesüsteemid aitavad kaasa majandusarengule ja jõukuse loomisele.
27.-29. septembrini toimus Tallinnas Euroopa Tervisedendamise organisatsiooni IUHPE üheksas aastakonverents Tervis ja Elukvaliteet: Tervis, Majandus, Solidaarsus. SA Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind esines konverentsil ettekandega: Eesti meeste tervis: Kus me oleme ja mida me saame teha Eesti meeste tervise heaks?
