Pärn sõnas BNS-ile, et ametiühingute poolt on tõstatatud teemad, mis ei ole läbi räägitud ega ole ka tööandja-töövõtja vahel läbiräägitavad, sest need väljuvad tööandja pädevustest.
„Selline suvaline streigiõiguse laiendamine, kui korraldatakse streik tööandja vastu, aga nõudmised on poliitilised, siis see tekitab väga suurt kahju kollektiivsetele töösuhetele,“ sõnas ta. „Kui inimesed tahavad oma poliitilisi nõudmisi ja seisukohti välja öelda, siis selleks on teised meetodid – miitingud, manifestatsioonid, valimised. Nendega ei tohiks tööandjale kahju tekitada.“
Pärna sõnul on lõppvastuse andja kohus. „Kui tööandja tunnetab, et tema õigusi ja ootusi on rikutud ning talle on kahju tekitatud, saab ta pöörduda kohtusse,“ ütles Pärn.
Ajakirjanduses on tähelepanu juhitud olukorrale, kus streigis osalevatel Lääne-Tallinna keskhaigla töötajatel on tegelikult kehtiv kollektiivleping.
Pärna sõnul peaks selle lepinguga olema tagatud töörahu. „Töölepinguseadus ja kollektiivsete töötülide seadus ja ka põhiseadus kirjeldavad, kuidas inimesed oma põhiõigusi realiseerivad. Kui on ettevõttes kehtiv kollektiivleping, siis sellega on tagatud töörahu,“ kinnitas ta. „Kui jutt on Lääne-Tallinna keskhaiglast, kus on kehtiv kollektiivleping ja nad tahavad streikivatele arstidele, õdedele ja hooldajatele toetust avaldada, võiksid nad teha toetusstreigi, mis ei tohi olla samas formaadis kui põhistreik.“
Tervishoiutöötajate streik algas esmaspäeval Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis. Ei tehta plaanilisi ambulatoorseid vastuvõtte, samuti diagnostilisi uuringuid ja laborianalüüse plaanilistele ambulatoorsetele patsientidele.
Alates 8. oktoobrist liituvad streigiga Pärnu haigla, Viljandi haigla, Narva haigla ja Kuressaare haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem ning Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis laieneb streik plaanilise statsionaarse arstiabi süsteemi. Streigi maksimaalne võimalik ulatus on kogu plaanilise arstiabi peatamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas ja Kuressaares.
Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.
"Taotleme üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist, et saaksime ravida patsiente oma kodumaal, töötades normaalse koormusega ja motiveeriva palga eest," ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.