Volinik Reding ennustab "huvitavat võitlust" Eesti ja teistega sookvootide kehtestamiseks ettevõtetes
Euroopa Komisjoni õigusvolinik Viviane Reding lausus, et tal on ees "huvitav võitlus" Komisjoni enda ja üheksa liikmesriigi, sealhulgas Eestiga, et sisse viia börsiettevõtete juhtkondades sookvoodid.
Hetkel veel valmimas olev eelnõu näeb ette, et aastaks 2020 tuleb kõigis börsiettevõtetes vähem esindatud sugupoole esindajate osakaal viia üle 40 protsendi piiri. Sanktsioonid reeglite rikkumise eest peab iga liikmesriik ise kehtestama, kirjutas Euobserver.
Praegu on seal naisi vaid 14 protsenti ja praeguse tempoga võtab veel 40 aaastat, et soolist lõhet ületada.
Sookvootide kehtestamise protsess oli vaevalt alanud, kui üheksa riiki eesotsas Suurbritanniaga saatsid Euroopa Komisjonile kirja, milles olid Euroopa Liidu tasemel kehtestatud sookvootide vastu, viidates riikide õigusele taolisi otsuseid ise teha. Inglastega olid kambas ka Eesti, Tšehhi, Bulgaaria, Ungari, Läti, Leedu, Malta ja Holland.
Esmaspäeval oli Reding kirja kommenteerides üsna ükskõikne. "See kiri ei tähenda praktikas mitte midagi. See ei avalda mulle muljet," lausus Reding. Ta võrdles seda võitlusega roamingu tasude langetamiseks Euroopas, kui ta oli eelmisel ametiajal telekommunikatsioonivolinik. Siis olid esialgu 17 riiki selle vastu, aga üheksa kuud hiljem kiideti vastav eelnõu ühehäälselt heaks.
Euroopas kehtestatavate sookvootide vastu on ka umbes kolmandik Euroopa Komisjonist, kaasa arvatud Hollandist pärit Neelie Kroes, kes küll toetab naiste õigusi, aga ei pea õigeks Euroopa Liidu tasemel reeglite seadmist.
Euroopa Parlament on samal ajal blokeerimas Luksemburgi keskpankur Yves Merschi nimetamist Euroopa Keskpanga nõukogusse protestimaks selle vastu, et kõik nõukogu liikmed on mehed.
