Küberrünnakud, nagu need, mille eest võttis viimati vastutuse salapärane rühmitus Anonymous, viivad harva kellegi süüdimõistmiseni, kuid Rootsi parlamendi infotehnoloogiaalaste kuritegude uurimiskomisjon saab nüüd uue ülesande võtta lähema vaatluse alla häkkimise ja teiste küberkuritegude eest määratavad karistused, vahendab The Local.
„Reeglid, mis Rootsis kehtivad, loodi opereerimiseks teisel ajastul,“ ütles Ask Rootsi Raadiole.
Praegu on Rootsis maksimaalne häkkimise eest määratud karistus kaheaastane vangistus ning paljud eelmisel aastal Rootsis registreeritud 3000 häkkimisjuhtumist puudutasid ebaseaduslikku tungimist isikliku informatsiooni juurde või juhtumeid, mille puhul noored inimesed võtsid üle teiste Facebooki kontosid.
Ask loodab, et uurimiskomisjon uuriks ka viimase aja küberrünnakuid.
„Me näeme trendi, mille puhul rünnatakse ettevõtteid, panku ja riigiasutusi, mis tekitab suurt muret,“ ütles Ask ja kutsus üles häkkimiskuritegude eest karmimaid karistusi kehtestama.
„Me peame leidma erinevaid viise ressursside mobiliseerimiseks, et kindlustada ühelt poolt parem kaitse ja teiselt poolt anda märku, kui tõsisteks ühiskond peab rünnakuid, mis õõnestavad moodsa ühiskonna toimimist,“ ütles justiitsminister.
Häkkimise eest määratava maksimumkaristuse karmistamine võimaldaks politseil rakendada rohkem arenenud jälitustehnikaid ja muudaks lihtsamaks kahtlusaluste vahi all hoidmise, seletas Rootsi politsei IT-kuritegude ekspert Anders Ahlkvist, kelle sõnul muutuks lihtsamaks ka teiste riikide õiguskaitseorganitega suhtlemine informatsiooni kogumiseks.
