Veskimägi: kavandatavate investeeringute realiseerimisel on Eesti elektrivarustuskindlus tagatud aastani 2025
Tänane Eesti Ekspress ja eilne Pealtnägija kritiseerisid väga teravalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kahe aasta tagust otsust ehitada Ida-Virumaale elektri tootmiseks kuni kaks uut põlevkivikatelt.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil kaitsesid peaminister Andrus Ansip ja kultuuriminister Rein Lang uute katelde rajamist elektrijulgeoleku tagamise sooviga, sest ka peale veel ühe Eestit Soomega ühendava elektrikaabli rajamist polevat ainult nendele kaablitele võimalik elektrienergia varustuskindluse tagamisel loota.
Peale Estlink 2 valmimist on Eesti ja Soome vahel 1000MW ühendusvõimsust, mis tagab Veskimäe sõnul enamusel aasta 8760 tunnist elektrienergia piiranguteta liikumise Eesti ja Soome vahel.
"See peaks tagama tarbijatele võimaluse valida elektritarnijat ja tarnijatele teenindada oma tarbijaid ükskõik kus Skandinaavias või Baltikumis," selgitas Veskimägi.
Tootmisvõimsuste osas määrab Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 üheselt ära, et Eestis peab olema vähemalt 110 protsenti tootmisvõimsust tiputarbimise suhtes. "See, kas ja kuidas need elektrijaamad pääsevad ühtsele ja alates 2015 hästi ühendatud Põhja-Balti elektriturule, sõltub paljudest teguritest," märkis Veskimägi.
Lisaks Estlink kaablitele ühendavad Balti riike mõne aasta pärast ülejäänud Euroopa Liiduga ka Leedu-Rootsi ja Leedu-Poola ühendused.
Hinnates uute tootmisvõimsuste rajamist varustuskindluse aspektist, on Veskimäe hinnangul kindlasti tervitatav, kui Eestis on enam planeeritava töötsükliga tootmisvõimsusi. "Kavandatavate investeeringute realiseerimisel ühendustesse ja tootmisvõimsustesse on Eesti elektrivarustuskindlus tarbijatele kuni aastani 2025 tagatud," kinnitas Veskimägi.
