Terveks ravitud merikotka hukutas arvatavasti ebaseaduslik jahipidamine
Kotkas leiti esiteks augustis vigastatuna Aegna saare lähedalt, raviti siis Tartu maaülikooli loomakliinikus terveks ja lasti septembris Emajõe-Suursoo kaitsealal pidulikult vabadusse. Teisipäeval leiti merikotkas Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa piirilt maha lastuna.
Tänu kotka seljas olnud GPS-saatja edastatud andmetele on teada, et lind oli pärast vabadusse laskmist nädal aega kaitsealal, liikus siis julgelt põhja poole ja veetis ühe nädala põhjarannikul. Seejärel liikus ta umbes saja kilomeetri jagu tagasi lõuna poole ja oli kuus päeva paigas, kus ta ka hukkus.
„Alates 2. oktoobrist ei tulnud meile enam signaali,“ rääkis Delfile kotkauurija Urmas Sellis, kes linnul silma peal hoidis. „Mõtlesime, et vahepeal võib ta ju levist välja ka minna ja ootame veel, aga siis paistis, et ikka ei tule midagi. Läksime vaatama ja pika otsimise peale leidsime ta kraavist selili veest. Väga võimalik, et ta 2. oktoobril oligi kukkunud sinna.“
Surid ilmselt ka korjuse kallal käinud rongad
Kotkas jõudis hukkununa kraavivees lebada nädal aega. „Kuna ta oli selili, siis olid rongad pehmemad osad ära söönud, mis välja paistsid,“ kõneles Sellis. „Parem oleks olnud, kui me varem oleks sinna läinud vaatama,“ ütles kotkauurija kahetsevalt, kuid lisas, et polnud põhjust arvata, et linnul midagi viga on. „Ilmselt ei olnudki viga, aga kuuli vastu ei saa.“
Eestimaa looduse fondi ekspert Madis Leivits tegi hukkunud kotkast nimelt röntgenipilte, mida sai võrrelda raviperioodil tehtutega. Nii tuvastas ta, et lind hukkus tõenäoliselt kuulitabamuse tõttu. „Kõhupiirkonna kudedes oli näha metalliosakesi, mis reeglina on plii, mida kasutatakse jahis,“ rääkis Leivits.
Haavlites leiduv plii on nõnda mürgine, et rongad, kes merikotka korjuse kallal käisid, said ilmselt ka ise surmaga lõppenud mürgituse. Tapetud kotkas tulnuks jahimeestel nimelt selliste surmade vältimiseks ära viia – tema kui saakobjekti metsa jätmisega rikuti seadust.
Leivits märkis, et positiivne avastus oli see, et lahangu käigus selgus, et merikotka seljal olid rasvapadjad, mis näitab, et lind sai looduses väga hästi hakkama. „Ta tuli väga hästi oma eluga toime,“ kiitis Leivits.
Kotkas sattus illegaalse tegevuse ohvriks
Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piirilt leidis õnnetu saatusega merikotkas eest paiga, kuhu oli viidud ohtralt erinevate koduloomade ja väiksemate metsloomade jäänuseid.
„Ta leidis korjuste ladustamispaiga – kotkad ja teised röövlinnud ei ütle kunagi ära sellisest tasuta söömast,“ sõnas Leivits. „Tõenäoliselt kotkas sellepärast seal peatuski, et liha oli võtta. Tema ülesanne ongi ju loodusest niisugune kraam n-ö metsasanitarina ära korjata,“ rääkis ka Sellis.
Leivits märkis veel, et kotkas juhuslikult kuuli ette ei satu ning inimeste lähedust ei kannata. „Ma eeldan, et see pidi olema varitsusest lastud, kuna ladustamiskoha juures on kohe ka jahikantsel, kus loomadele jahti peetakse. Loomad võib-olla olidki veetud sinna mõne suurema kiskja peibutamiseks.“
Üle põllu oli Leivitsi sõnul veetud vähemalt paarkümmend looma, mis viitab omakorda süsteemsele tegevusele. Mees märkis, et paika rentis jahiseltskond, kes eeldatavasti illegaalset tegevust ajaski.
Veterinaar- ja toiduamet tegi maaomanikule, riigimetsa majandamise keskusele (RMK) ehk riigile ettekirjutuse paik koristada. „Enamik jäänuseid ongi ära viidud, üks lambaskelett oli veel alles,“ kirjeldas Leivits.
Keskkonnainspektsioon otsib süüdlast
Kotka osas algatas väärteomenetluse keskkonnainspektsioon, kes püüab süüdlaseni jõuda, ja koduloomade põllule ladustamist uurib veterinaar- ja toiduamet.
Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 sentimeetrini ja kehakaal kuue kilogrammini. Merikotkas on haruldane ja kuulub esimese kategooria kaitsealuste liikide hulka. Praegu on merikotkaid hinnanguliselt 150–180 paari.
