Tippjuhid arutasid ametikohtade täitmist parimate inimestega
Eesti avaliku teenistuse tippjuhid arutasid täna jätkunud konverentsil, kuidas tagada tippametikohtade täitmine parimate inimestega, kujundada ühtsete väärtustega ja pühendunud tippametnikkonda ning arendada tippjuhtide kompetentse.
"Tippjuhtide ametikohtade täitmine on problemaatiline, sest kandidaate on sageli vähe ning nende kompetentsid ebaühtlased," ütles riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn diskussiooni sissejuhatuses.
"Tugevate kandidaatide kutsumiseks jääb pakutav palgatase mitu korda madalamaks kui erasektoris ning avaliku teenistuse kui tööandja maine pole kuigi hea. Seda muljet võimendavad ka süüdistused ettemääratud konkurssides," lisas Limbach-Pirn.
Samas on praegused Eesti avaliku teenistuse tippjuhid väga pühendunud. 2011. aastal korraldatud uuringu tulemused näitasid, et meie tippjuhtide pühendumuse tase on väga kõrge, indeksi väärtusega 78, ja nad kuuluvad selle näitajaga Lääne-Euroopa juhtide võrdluses enimpühendunud 33 protsendi hulka. Tippjuhte motiveerib enim väljakutseid pakkuv vastutusrikas töö, hea meeskond ja võimalus teenida Eesti riiki. Töö materiaalne tasuvus pole esmatähtis.
Üheks teguriks, mis ohustab tippjuhtide pühendumust, on edasiste karjääriperspektiivide nappus avalikus teenistuses. "Ühelt poolt on arusaadav, et tipptasemelt on vähem võimalusi edasi liikuda, kuid teiselt poolt arvestades, kui piiratud ressurss on meil väikese rahvaarvu tõttu ka juhtimisvõimekus, tuleb kompetentseid juhte hoida," ütles Limbach-Pirn.
Uue avaliku teenistuse seaduse kohaselt täidetakse tippjuhtide vabad ametikohad üldjuhul ainult avaliku konkursi korras. Konkursid korraldab riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon, mis tagab ühesuguste nõuete rakendamise ning ausa ja neutraalse valiku.
Samuti kehtestab uus avaliku teenistuse seadus riigisekretärile, ministeeriumide kantsleritele, asekantsleritele, riigikantselei direktoritele ja valitsusasutuste juhtidele viieaastase teenistustähtaja.
Tähtaegse teenistussuhte sissetoomine võimaldab käivitada rotatsioonisüsteemi ning pakkuda tippjuhtidele seeläbi uusi arengu- ja karjäärivõimalusi, mis tippjuhtide endi hinnangul seni Eesti avalikus teenistuses puuduvad. Võimalus töötada erinevates riigiasutustes ja erinevatel ametikohtadel aitab kaasa ka koostöö edendamisele, ühtsete väärtuste kujundamisele ning valitsuse kui terviku tunnetamisele.
Tippjuhtide pühendumuse profiili poolest iseloomustab meie juhte suur raudvara ning väike ükskõiksete osakaal, kuid kahjuks on väike ka edasiviijate hulk. Vajadusele arendada tippjuhtides eestvedamist ja innovatsioonivõimekust viitab ka möödunud aastal esitletud OECD riigivalitsemise raport.
"Kui ühiseks eesmärgiks on avaliku teenistuse muutmine paindlikumaks ja efektiivsemaks, tuleb järgnevatel aastatel leida vastus küsimusele, kuidas hoida tippjuhtide pühendumust jätkuvalt kõrgel ja suurendada edasiviijate osakaalu nende hulgas," ütles Limbach Pirn.
Tippjuhtide hindamise ja arendamisega on riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuses tegeldud alates 2005. aastast. Seni on osalemine nendes tegevustes olnud tippjuhtide jaoks vabatahtlik. Aastatega on kasvanud osalevate tippjuhte arv ning päris kõrvale on jäänud vaid 6 protsenti kogu sihtrühmast.
Arendustegevustes on eelkõige keskendutud nende kompetentside arendamisele, mille nõrkusele viitab hindamisdokumendis ka OECD, kelle hinnangul on mõnes valdkonnas puudu ka suutlikkusest. Nende hulka kuuluvad strateegiline mõtlemine, analüüsivõime, juhtimise ja eestvedamise alane koolitus, innovatsioon ja ettevõtlus ning kodanike kaasamine.
Uue avaliku teenistuse seaduse järgi kuulub arendus- ja koolitustegevustes osalemine tippjuhi teenistuskohustuste hulka.
OECD raport juhib ka tähelepanu asjaolule, et kui Eesti praeguste tippjuhtide rühm 20–30 aasta pärast pensionile läheb, tekib juhtimises oluline tühimik. Ehkki riigiasutuste tööjõu vananemine ei tekita veel lähiajal muret, peaksid värbamisstrateegiad tagama, et Eesti ei satuks tulevikus olukorda, kus pensionile mineku tõttu võib riik kaotada suure osa oma tööjõust – nii nagu juhtub varsti Soomes. Samuti juhib OECD tähelepanu, et riigi kui tööandja bränd on veel kujundamata ja vähe planeeritakse, kuidas meelitada avalikku teenistusse parimaid ülikoolilõpetajaid ja talente.
Tippjuhtide järelkasvu leidmiseks mõeldud programmidega alustati 2008. aastal. Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus on kahel korral viinud läbi tippjuhtide järelkasvuprogrammi Newton, milles osalenud 46 inimesest on praeguseks saanud tippjuhiks kolm ja veel 17 osalenut on teinud märkimisväärseid edusamme oma karjääris. 2012. aastal avati juhtimistalentide programm, mis tõi avalikku teenistusse seitse tugevate juhieeldustega äsja magistriõpingud lõpetanud noort.
Praegu on Eesti avalikus teenistuses 90 tippjuhi ametikohta: 1 riigisekretär, 11 kantslerit, 50 asekantslerit ja 28 peadirektorit. Konverentsi toimumise ajal on 6,7 protsenti neist ametikohtadest vakantsed. Tippjuhtide keskmine vanus on 44,5 aastat ning kõikides ametirühmades ulatub keskmine vanus üle neljakümne. Neli viiendikku tippjuhtidest on meessoost.
