Andres Anvelt: prokuratuuri tänane otsus jätab üles terve rea õiguslikke kahtlusi
"Kindlasti ootasime Reformierakonna ebaseadusliku rahastamise kriminaalasjale lahendust ja kindlasti ootasime kohtulikku lahendust," ütles Anvelt Delfile. "Sellisel juhul oleks olnud võimalik kõigest sellest ka õiguslikke järeldusi teha."
Anvelti sõnul jätab prokuratuuri tänane osundus, et sõna sõna vastu tunnistused ei võimaldanud asitõendina õigust mõista, üles terve rea õiguslikke kahtlusi.
"Ennekõike toidab see eetilisi kõhklusi poliitikute usaldusväärsuse osas," ütles Anvelt. "Fakt, et justiitsminister keeldus tagasi astumast, jätab samuti üles kahtluse, kas tema haldusalas olev prokuratuur olekski saanud tänasest lahendusest erinevat pakkuda."
Anvelti hinnangul võib kogu protsess olla küll juristidele õiguslikult põnev, kuid mingit selgust Reformierakonna rahastamise osas see ei toonud.
"Vaevalt, et selline prokuratuuripoolne õlakehitus rahuldab ühiskondlikku õiglustunnet," ütles Anvelt. "Pigem vastupidi, usaldus poliitikute ja erakondade vastu sai sellise otsuse kaudu tagasilöögi.”
Prokuratuuri teatel on reformierakonna ebaseadusliku rahastamise kriminaalasi lõpetatud.
Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp jõudis üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust.
Kriminaalasi saabus riigiprokuratuuri 8. oktoobril keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost, et prokurör võtaks seisukoha süüdistuste esitamise võimalikkuse kohta.
Kriminaalasjas on tunnistatud kahtlustatavaks neli isikut karistusseadustiku § 4021 järgi, mis käsitleb erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumist, ning kaks isikut § 293 lõige 1 ja § 297 lõige 1 järgi, mis käsitlevad vastavalt pistise võtmist ja andmist.
