Ajalehed on ühel meelel: prokuratuuri otsus ei tõesta Michali ja Lillo süütust
Erinevalt justiitsminister Kristen Michalist ja teistest, kes eile kahtlustusest vabanesid, ei arva Eesti päevalehed, et riigiprokuratuuri otsus rahaskandaali menetlus süüdistust esitamata lõpetada poliitikute süütust tõestab.
Eesti Päevaleht esitab rahastamisskandaali lõpunoodi, või pigem vahenoodi, esikaanel küsimusega "Silvergate'i suurim kaotaja: Michal, Meikar või Sina?" ning ajakirjanik Lauri Tankler kirjutab lahti, et kõige hullem on, et kodanikud ei saagi teada, mis tegelikult toimus, ning kahtlused jäävad seetõttu igaveseks õhku.
Veel nendib ajakirjanik, et riigiprokuratuuri otsus mõjutab poliitilist maastikku tõenäoliselt rohkem, kui me praegu arvata oskame. Kahtlemata ei leia Eesti Päevaleht, et riigiprokuratuuri eilne otsus kahtlusalused süüst puhtaks peseb. "Lõpetamisdokumendi lugemine annab paljudele põhimõttelist kinnitust, et rahaga trikitati," kirjutatakse hoopiski.
Teisalt märgitakse, et kuigi Silver Meikar saab öelda, et prokuratuur ei kahtle mehe aususes, siis oli ta paljude meelest siiski pahatahtlik.
Lehe suurim lugu sel teemal on intervjuu 22. mail Postimehes ilmunud arvamusartikliga poliittormi tekitanud Silver Meikariga, mistõttu langeb rõhk suuresti just tema nägemusele menetlusest, otsusest ja nende mõjudest.
Juhtkirjas nenditakse, et poliitika maine sai pleki juurde. Samas märgitakse, et menetluse lõpetamine jätab kõigile võimaluse edasi uskuda seda, keda usuti - kas Michalit või Meikarit. Avaldatakse ka arvamust, et kuigi Michal peaks tegutsema hakkama rahastamise läbipaistvamaks muutmise nimel, on reformierakondlaste reaktsiooni vaadates raske uskuda, et see teema üldse tegeleda võetakse.
Reformierakondlased elavad teises dimensioonis?
Postimees ütleb esilehel, et "Silvergate pudenes koost" ja selgitab, et "Prokuratuur leidis, et justiitsminister Kristen Michalile ja Kalev Lillole esitatud kahtlustused olid põhjendatud, kuid veenev tõestamine võimatu". Nii nenditakse, et kahtlust otsus Michali ja Lillo kohalt ära ei peleta.
Postimehe repliigis kirjutab Mikk Salu, et kuivõrd 2005. aastal kiitis Andrus Ansip Eesti pangasüsteemi ja internetipanka, siis paneb imestama, et reformierakondlased oma raha kapis, seifis ja kullas hoiavad, et see siis arvele panna ja erakonnale annetusena üle kanda.
Ajalehe juhtkirja pealkiri annab selge sõnumi nende seisukohast reformierakondlaste käitumise kohta, see kõlab: "Kriminaalasi lõpetatud: kahtlus jääb, lootus jääb".
Kahtlust lahti seletades öeldakse: "Kui uskuda, et annetused on liikunud täiesti juhusliku kokkusattumusena just sellisel moel ja viisil, nagu reformierakondlased kirjeldavad, elavad nad ilmselt mingis teises dimensioonis."
Samuti võimendab kahtlusi see, et valdavalt püsis teiste riigikogus esindatud erakondade suu selle kaasuse puhul kindlalt lukus ja nii on probleemid, millest Meikar oma artiklis rääkis, endiselt alles. Siiski avaldatakse lootust, et Silvergate muutis õhu puhtamaks, mitte ei muutnud rahastamist veelgi varjatumaks.
Postimehe põhiloos toob ajakirjanik Tuuli Koch välja mõlemad seisukohad ja nii ka menetluse käigus kõlanu, et Silver Meikar polnud enne artikli kirjutamist rahul oma sissetulekuga. Artikli pealkirjas "Kuus inimest kinnitasid Silver Meikari versiooni" asetatakse rõhk siiski väidetele, mitte motiividele.
Jokk-skeemi kaotusemaiguline võit
Äripäev ütleb esilehel, et peaminister Andrus Ansip ja justiitsminister Kristen Michal pääsesid ehmatusega. Juhtkirjas märgitakse, et lehe hinnangul ei tähenda süüdistuseni mittejõudmine kahtluse kõrvaldamist või kadumist. Äripäev viitab tekkinud situatsioonile kui jokk-olukorrale ja nimetab lahendit erakonna jaoks kaotusemaiguliseks võiduks.
Põhiloos keskenduvad ajakirjanikud Kadri Jakobson ja Hannes Sarv suuresti sellele, et prokuratuuril ei õnnestunud piisavalt tõendeid koguda, mistõttu ei saanud ka süüdistust esitada ega kohtusse minna.
Teises rahastamisskandaalist rääkivas loos tsiteeritakse sotsioloog Andrus Saart, kelle hinnangul toimunu varjatud rahastamist ei lõpetanud. Nii on ka loo pealkiri "Poliitikute kilekotid ei jää tööta", viidates kuuldustele, et sularaha on suisa kilekottides erakonna peakontorisse viidud.
Kust raha kappi sai?
Õhtuleht on esilehele loonud justkui Reformierakonna reklaamplakati, ainult et tekstid sellel viskavad nalja tunnistusi andnute üle, kes ütlusi andes põhjendasid, kust nad said raha, mille oma arvele panid ning seejärel erakonnale annetusena kandsid.
Niisiis dialoog lehe esikaanel: "Kust raha said?", "Ööö... öökapist.", "Kust raha kappi sai?", "Äää... ämm pani!".
Artikkel lehes endas on lühike ja konkreetne, tundub väga tasakaalukas, ajakirjanik oma hinnanguid ega emotsioone pole sellesse põiminud.
Kõik suuremad ajalehed on niisiis ühel nõul, et kuigi kahtlusalused leiavad, et nüüd on tõestatud, et nad on süüst puhtad, siis on nad ainsad, kes asja nii näevad. Meedia hinnangul on selge, et kahtlusaluste süüd ei suudeta lihtsalt piisavalt tõendada ja küsimused ja kahtlused jäävad õhku.
