Karadžić kohtus: tegin kõik, et sõda vältida
ÜRO endise Jugoslaavia sõjakuritegude kohtus teisipäeval kaitsekõnet alustanud Bosnia serblaste sõjaaegne liider Radovan Karadžić ütles, et pidanuks saama kohtu alla andmise asemel autasu, kuna tegi kõik, et sõja puhkemist ära hoida.
"Mind oleks pidanud autasustama kõige hea eest, mida olen teinud, sest ma tegin inimvõimete piires kõik, et sõda vältida ja inimkannatusi vähendada," rääkis Karadžić kohtus BNS-i vahendusel.
"Ei mina ega keegi minu tuttavatest osanud arvata, et tuleb genotsiid mitteserblaste vastu," lisas Karadžić, kelle vastu esitatud süüdistused on esmajoones seotud 1995. aasta juulis Srebrenicas aset leidnud massimõrva korraldamisega. Tegemist on Euroopa rängima veresaunaga pärast Teist maailmasõda, selle käigus tapeti ligi 8000 moslemi meest ja poissi.
"Ma olen leebe loomuga salliv inimene, kellel on teiste suhtes suur empaatiavõime," ütles enne sõda luulet avaldanud ja psühhiaatriametit pidanud Karadžić kohtule. "Mul pole vähimatki moslemite ega horvaatide vastu," lisas kohtualune, väites, et enne kodusõda oli tal moslemist juuksur.
Mustas ülikonnas, helesinise särgi ja triibulise lipsuga Karadžić, mõjus kohtusaalis kui kohtunikele loengut pidav kooliõpetaja. Karadžići kaitsekõnet saatsid rõdult, kus istus hulk ohvrite omakseid ja ellujäänuid, arvukad vahelehüüded.
Karadžići sõnul arvasid Bosnia serblased, et moslemid ja horvaadid plaanivad end pärast Jugoslaavia lõhenemist 1991. aastal relvastama asudes nende vastu genotsiidi. "See polnud mingi saladus, see paistis igalt poolt välja. Meid aeti lihtsalt nurka," ütles kohtualune.
2009. aastal sõjaroimaprotsessi alguses ütles Karadžić kohtunikule, et Bosnia serblastele süüks pandud hirmuteod, teiste seas ka Srebrenica veresaun, on "valed, propaganda ja kuulujutud".
Karadžićile on esitatud kümme süüdistust seoses genotsiidi, sõjaroimade ja inimsusvastaste kuritegudega 1992.- 95. aasta Bosnia sõja ajal, milles hukkus 100 000 ja oli sunnitud ümber asuma 2,2 miljonit inimest. End aastaid varjanud Karadžić tabati viimaks 2008. aastal Serbia pealinnas Belgradis bussis. Süüdimõistmisel ähvardab teda eluaegne vangistus.
