Õigusteadlane Silvergate`ist: mida rohkem möödub aega kuriteo toimepanemisest, seda raskem on koguda tõendeid
"Nagu ka eespool mainitud, on riigi kohustus koguda tõendeid. Kui aga kõik tõendi allikad on ammendunud, siis ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Otsida ei saa seda, mida ei ole. Tõendite kogumisel on seatud seadusega piirid ja nendes piirides tuleb ka tegutseda," leiab Heinsoo.
Ekspert leiab, et üheks tõendite ammendumise põhjuseks võib olla näiteks aeg. "Mida rohkem on möödunud aega kuriteo toimepanemisest, seda raskem on koguda tõendeid, sest ajaga võivad kaduda kuriteo füüsilised jäljed, inimeste mälu möödanike sündmuste suhtes ei ole enam nii täpne jne.," ütles Heinsoo.
Seega analüüsides kriminaalasjas kogutud tõendeid tuleb eksperdi väitel arvestada asjaoluga, et kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Nii ka Silvergate'i puhul prokuratuur tegi.
Kriminaalõiguse eksperdi sõnul ei ole juhtumi puhul vahet, kas tegu on suure avaliku huviga või mitte ning prokuratuur käsitleb mehe väitel igat kuritegu sõltumatult ning alludes kehtivatele seadustele.
Reformierakonna ebaseadusliku rahastamise kriminaalasi lõpetati selle nädala alguses täielikult.
Kriminaalasi algatati peale reformierakondlase Silver Meikari ülestunnistust, et ta on kandnud erakonna arvele raha, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei teadnud. Meikari sõnul andis talle raha reformierakondlane Kalev Lillo ja seda vahendas justiitsminister Kristen Michal.
Kriminaalasi saabus riigiprokuratuuri 8. oktoobril keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost, et prokurör võtaks seisukoha süüdistuste esitamise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas on tunnistatud kahtlustatavaks neli isikut karistusseadustiku § 4021 järgi, mis käsitleb erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumist, ning kaks isikut § 293 lõige 1 ja § 297 lõige 1 järgi, mis käsitlevad vastavalt pistise võtmist ja andmist.
Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör Heili Sepp üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.
Sepp selgitas, et kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kõrvaldada kahtlust selles, kas kahtlustatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod ning täiendavaid tõendeid koguda ei saa, siis ei ole süüdistuste esitamine võimalik. „Vaatamata kõigi kättesaadavate tõendite kogumisele on iga kahtlustustes nimetatud teo puhul lõppkokkuvõttes tegemist nn „sõna sõna vastu“ olukorraga, kuna kahtlustatavad eitavad neile etteheidetud tegusid,“ ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.
„Kirjeldatava sündmuse ja esmase ütluste andmise vahele jääb kaks kuni neli aastat ning pika ajavahemiku möödumine uuritavast teost uurimise alguseni on sisuliselt muutnud tunnistajate väidete tõsikindla kontrollimise võimatuks,“ ütles juhtiv riigiprokurör.
