Rae valla eksjuhid ei tunnista süüd kuriteos
Harju maakohtus täna alanud protsessil ei tunnistanud Rae valla endised juhid Veigo Gutmann ja Meelis Kasemaa end kuriteos süüdi.
Endine vallavanem Gutmann (43) ja endine abivallavanem Kasemaa (36) eitasid süüd toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR-i uudisteportaalile.
Kohus alustas protsessil kirjalike tõendite uurmist.
Süüdistuse järgi osalesid tollane Rae vallavolikogu esimees Gutmann ja abivallavanem Kasemaa 2007. aasta jaanuarist kuni detsembrini Tallinna-Tartu maantee ääres asuva maa-ala detailplaneeringu menetlemisel, varjates samal ajal oma varalisi huve seoses sealsete kinnistustega.
Süüdistuse andmeil soetasid Gutmann ja Kasemaa koos oma äripartneritega Lehmja külas kaks kokku 14,1 hektari suurust kinnistut, et teenida pärast detailplaneeringu kehtestamist nende edasimüügist kasu.
Detailplaneeringu eesmärk oli kinnistute sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast valdavalt äri- ja tootmismaaks, osaliselt elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine.
Eeluurimisel kogutud andmeil ostis Gutmanni, Kasemaa ja nende äripartneritega seotud firma 2007. aasta jaanuaris kinnistud kokku 7,5 miljonit krooni eest ning müüs need sama aasta maikuus edasi.
Gutmannil ja Kasemaal oli kinnistutes oluline osalus ja nad oleksid kinnistute müügi pealt teeninud suurt kasu, kuid kinnistute ostja ei suutnud lepingut täita ja tehing jäi lõpuni viimata.
Korruptsioonivastase seaduse kohaselt peab ametisik end huvide konflikti puhul otsuse tegemisest taandama, kuid Gutmann ja Kasemaa seda kõnealuse detailplaneeringu menetlemisel ei teinud.
Karistusseadustiku järgi on toimingupiirangu teadlik rikkumine kuritegu, kui see on toime pandud suures ulatuses ehk 2007. aastal kehtinud määra kohaselt üle 360 000 krooni (23 000 euro) ulatuvas summas.
Gutmannile ja Kasemaale on esitatud süüdistus toimingupiirangu rikkumise paragrahvi lõike 2 järgi, sest tehingu summa ületab 320 000 euro piiri ning tehingus on kasutatud äriühingut, mille juhtorgani liige tegutses süüdistatavate arvel ja huvides. Kohus võib sellises kuriteos süüdimõistmise korral määrata kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
