Reformierakonna rahastamise kriminaalasjas tunnistusi andes meenutas Meikar ka mõnda vana seika, nende seas ühte juhtumit aasta 2007 jaanuarist, kui Michal tõttas kaitsma siis opositsioonis olnud sotse Meikari tõstatatud varjatud rahastamise kahtluse eest.

Sama aasta 8. jaanuaril ilmus BNS-s uudis selle kohta, et Jörgen Siil toetas sotside erakonda 25 000 ja Paavo Palk 20 000 krooniga. Meikarile saatis selle kohta infot üks tema tuttav, kes küsis, kas ta ei tahaks sellest oma blogis kirjutada. Tuttav kirjutas talle, et ei Siil ega Palk omast rahast küll sentigi ei annetanud. "Ma olen vahest isegi nende vaeste meeste taksoarveid maksnud. Ahhaaa," kirjutas tuttav. 

Teades seda, kui ettevaatlikult Siil rahaga ringi käib, oli Meikar täiesti kindel, et tema sellist annetust ei teinud. Meikar järeldas, et ta annetas kellegi teise raha enda nimel.

Meikar tegi sellest oma blogisse postituse, sest sotsid rääkisid tollal ju väga palju JOKK-teemast ja juriidilisest korrektsusest. Meikari reaktsioon oli, et tehku siis ise kõik ausalt.

Meikari blogisissekandes veebruaris 2007 kirjutas ta järgmist: „8. jaanuaril ilmus BNS-is teade, et Jörgen Siil toetas erakonda 25 000 krooniga, Paavo Palk 20 000 krooniga. Sõber Jörgen on tore poiss ja Paavo väga hea Euroopa Liidu ekspert, aga tean, et Brüsselis hoiavad nad kokku iga senti. Jörgen on kõigile sõpradele tuntud ka kui väga kokkuhoidlik noormees, aga tema suuremeelsus valimiste eel on tore.“

Meikari postituse korjas ajakirjandus üles ja tegi sellest uudiseid, see tõi kaasa ka sotside raevuka eituse. Meikar muutis seejärel oma postitust.

Ajakirjanduse kajastuse peale peale helistas Meikarile Michal, kes ütles: „Meikar, võta see kohe maha. See teeb ainult halba. Kuidas sa julged selliseid asju väita?“

Meikar ütles, et see, mida ta kirjutas, on tema ja tema tuttava arvamus ja ta jääb selle juurde. Michal ütles, et see on jama, et valimised on ees ja neil pole seda vaja. Meikar ütles, et seda on ju valimistel hea kasutada. Michal küsis väga konkreetselt vastu, et millega ta seda tõestab. Kuna Michal nõudis, et Meikar oma seisukohta avalikkuses muudaks, siis ta tegi seda. Meikar parandas oma sissekannet ja taganes oma seisukohast.

Meikari jaoks oli sotside juhtum ja Eesti Raudtee endise omaniku Edward Burkhardti süüdistus varjatud annetuse küsimise kohta märgiks, et nii asjad käivadki.

Reformierakonna puhul leidis Meikar, et nii valimiste ajal kui valimistevahelisel perioodil liigub palju musta raha, mille mingite lubaduste eest talle tundmatutelt ärimeestelt kaupleb välja erakonna peasekretär Kristen Michal. Mõne sellise asja väljatulemusel asub erakond ringkaitsesse ja teatavatel juhtudel on see ringkaitse sõbralikult ühendavaks lüliks kõigi erakondade vahel.

Meikar mõistis, et see on nii Reformierakonnas ja teistes erakondades ja kõigi peasekretäride puhul. Selline poliitika ongi. Seetõttu, kui Michal talle 2009. aastal helistas ja pakkus, et ta kannaks oma annetusena võõrast sularaha erakonna kontole, ei tundunud see talle absoluutselt veider.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena