ÜLEVAADE: Tutvu 2013. aasta riigieelarve eelnõuga!
Lühiülevaade 2013. aasta eelarve eelnõust (Kogu eelnõu rahandusministeeriumi kodulehel):
Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Majanduskasvu toetamiseks viib valitsus eelarve püsivasse ülejääki, et alustada reservide mahu kasvatamist. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jätkab stabiilset kasvu ning saavutab järgmise kolme aasta jooksul pikaajalise keskmise kasvu lähedase taseme. Majanduskasvu vedaja on järgmistel aastatel jätkuvalt eksport. Samas sunnib ebakindlus maailmamajanduses olema kulude suurendamisel ettevaatlik. Peamine oht on, et välisnõudlus ei taastu oodatud mahus.
Majanduspoliitika usaldusväärsuse hoidmiseks järgib valitsus eelarvestrateegias seatud eesmärke, et kasutada lähiaastaid kestliku arengu ja majanduskasvu kindlustamiseks. Tuleva aasta valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal (-0,7% SKPst), mis on märk majanduslikust stabiilsusest ning loob üldise soodsa majanduskeskkonna.
Struktuurselt on järgmisel aastal eelarvepositsioon juba ülejäägis 0,1% SKPst. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.
2013. aasta eelarve kava järgi püsib ka järgmisel aastal Eesti võlakoormus Euroopa Liidu madalaimana. Järgmise aasta prognoositav võlakoormus on 12% SKPst, millest EFSFi mõju on 4,3 protsenti (Bulgaaria 2011. aastal 16,3% SKPst ja Luksemburg 18,2%. Euroala keskmine 83% SKPst).
Keskvalitsuse võlakoormust mõjutavad lisaks jooksvate tulude ja kulude vahele sissemaksed Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ning Eesti Energia omakapitali suurendamine kuni 200 miljoni euro võrra.
Vastavalt prognoosile ei pea riik pöörduma võlakirjaturule.
Oodatust kiirema majanduskasvu tingimustes hoidub riik positiivsetest lisaeelarvetest ja selle asemel vähendab kiiremini puudujääki.
Maksupoliitika põhisuunad jäävad samaks. Maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6% võrra 32,6%le, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Eesmärk on viia maksukoormus majanduslanguse eelsele tasemele, vähendades tööjõuga seotud makse.
Maksukoormust mõjutavad järgmisel aastal:
• Töötuskindlustusmakse määrade vähendamine 3 protsendile.
• Vastavalt kevadel tehtud otsusele tõstetakse alkoholiaktsiisi 5 protsenti, et vähendada alkoholi kättesaadavust.
• Varem otsustatud sigarettide tubakaaktsiisi 10% tõus jaotatakse kahele aastale.
2013. AASTA RIIGIEELARVE TULUD
Riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra 7,5 miljardi euroni. Alates järgmisest aastast kajastuvad eelarves niinimetatud edasikantavad tulud (näiteks kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ja töötuskindlustusmakse), mis suurendavad tulusid/kulusid 1,05 miljardi euro võrra.
Muutunud on riigieelarve tulude struktuur. Mittemaksuliste tulude osakaal väheneb. Mittemaksulised tulud vähenevad võrreldes 2012. aasta suveprognoosiga 122 miljoni euro võrra.
• 145,4 mln euro võrra vähenevad toetused.
• 14,6 mln euro võrra vähenevad finantstulud.
Järgmisel aastal on kavas tõhusamalt makse koguda. Maksulised tulud kasvavad võrreldes 2012. aasta suveprognoosiga 264,7 miljoni euro võrra, sealhulgas:
• sotsiaalmaks 139 mln eurot.
• käibemaks 64,4 mln eurot.
• aktsiisid 46,2 mln eurot.
2013. AASTA RIIGIEELARVE KULUD
2013. aasta riigieelarve kulud suurenevad 1,1 protsenti 7,7 miljardi euroni. Riigi järgmise aasta kulutused on planeeritud vastutustundlikult ja arvestades pikaajaliste mõjudega, et tagada tarbijate ja ettevõtete kindlustunne.
Peamised kulude kasvud on seotud eelkõige sotsiaalse kaitse suurendamisega:
• Riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot.
• Haigekassa ravikindlustuse kulud kasvavad 55 miljonit eurot.
• Riik kannab omalt poolt elanike kohustuslikku kogumispensionifondi 9 miljonit eurot.
Eelarve kulude kasv on muuhulgas seotud riigi tööjõu- ja majandamiskulude suurendamisega. Kõik valitsemisalad saavad tööjõukuludeks 4,4 protsenti ehk kokku 29,3 miljonit eurot lisaks.
• Lisanduvate vahendite otstarbe otsustab iga minister vastavalt vajadusele ehk palgad tõusevad seal, kus seda enam vaja on.
Kaitsekuludega seotud tegevuskulude kasv on 11,1 miljonit eurot Lisaks suurendavad tegevuskulusid ka teehoiuga seotud kulud.
Sotsiaaltoetused moodustavad 2013. aasta riigieelarve kogumahust 28,3% ehk 2,2 miljardit eurot.
• Võrreldes 2012. aasta eelarvega suurenevad sotsiaaltoetuste kulud 126,2 miljonit eurot 6,2 protsenti.
• Pension tõuseb 5 protsenti.
• Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 2013. aastal 1 677 eurot.
Eelarve kulusid vähendavad heitmekvootide müügi arvelt tehtavad kulud ning välistoetused seoses 2007-2013 perioodi lõppemisega:
• heitmekvoodide müügi arvelt tehtavad kulud vähenevad 181,7 miljonit eurot,
• välistoetused 50,4 miljonit eurot,
• välistoetuste kaasfinantseerimisega seotud kulud 18,6 miljonit eurot.
Võrreldes 2012. aastaga vähenevad valitsussektori investeeringud 109 miljonit eurot (10,6%) 921,7 miljoni euroni. See on kõigi sektorite prognoositavatest investeeringutest 21,2 protsenti.
Võrreldes valitsussektori investeeringute osakaalu SKP-st lähiriikidega, paistab Eesti silma kõrge investeeringute tasemega. Investeeringute maht on püsinud ka kriisiaastatel.
2013. aastal suunatakse välistoetustest investeeringutesse ligikaudu 450,4 miljonit eurot, see on 48% kogu valitsussektori investeeringutest.
• teehoidu suunatakse 93,7 mln eurot.
• vee- ja jäätmemajanduse infrastruktuuri investeeringud 150 miljonit eurot.
• investeeringutoetused "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" ja "Euroopa
Kalandusfondi rakenduskava 2007–2013" rakendamiseks 85,4 miljonit eurot.
• haiglavõrgu arendamiseks ja hoolekande infrastruktuuri investeeringuteks planeeritud 46 mln eurot.
Riigi Kinnisvara ASi kaudu ehitatavad suuremad 2013. aasta investeeringud on:
• Haridusvaldkonda – Nõo Reaalgümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Haapsalu Gümnaasium, Jõgeva Gümnaasium, Rahvusarhiivi uus arhiivihoone.
• Sisejulgeolek – Tartu päästedepoo ja ühendhäirekeskus, Lasnamäe päästedepoo ja ühendhäirekeskus.
• Kultuuriobjektid – Eesti Rahva Muuseumi peahoone.
Tegevusalade lõikes on kulud püsinud aastate lõikes stabiilsena ning suuremaid muudatusi ei toimu ka 2013. aastal. Võrreldes teiste EL riikidega panustame jätkuvalt enam haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse.
Sarnaselt eelnevate aastatega moodustavad suurema osa 2013. aasta eelarve kuludest sotsiaalse kaitse kulud, mis moodustavad üle 30% kogukuludest.
